Kuidas tuvastada liba teadusuudist

Libauudistest ja nende tuvastamisest on räägitud palju ning sellest on kirjutanud ka Propastop. Oluliselt vähem aga on räägitud liba teadusuudistest, millel võib olla oluliselt suurem mõju inimestele, kuna eksitavate ja kontrollimata väidete tõttu võib ohtu sattuda tervis ning halvemal juhul ka elu.

Liba teadusuudiste avaldamiseks on erinevaid põhjuseid, kuid üldiselt taanduvad need kõik materiaalse kasu saamisele. Reeglina püütakse selliste uudiste abil luua kaheldava väärtuse või efektiga tootele tõsiseltvõetav taust ning veenda potentsiaalseid tarbijaid, et toode on toimiv, kahjutu ja vajalik. Infosõjaga on eesmärkide hulka lisandunud ka soov üldiselt ühiskonnas segadust külvata. Sellest kirjutas vaktisneerimise vaidluse taustal septembri alguse Postimees.

Kui tavauudist on võrdlemisi lihtne eristada libauudisest, siis teadusuudiste seast liba teadusuudist välja selekteerida on juba mõnevõrra keerulisem, kuna huvi neid maskeerida on oluliselt suurem ning tõsiseltvõetavuse tausta luuakse oluliselt põhjalikumalt.

Järgnevalt mõned näpunäited libauudiste tuvastamiseks.

Autor ja tema taust

Tõsiseltvõetavat teadlast on internetist üsna lihtne kontrollida, kuivõrd teadustööd või nende kokkuvõtted on avalikult leitavad. Kui aga internet ei ava artikli autori tausta, tasub hakata autori ja kogu kirjatüki sisus kahtlema ning otsida infot juba põhjalikumalt.

Viited ja tsitaadid

Eelmise punktiga haakuv teema, kus iga väide või tsitaat peaks olema korrektne oma esituselt ning sisaldama kontrollimist võimaldavat viidet algallikale. Liba teadsuudistes on see osa kõige puudulikum ning tsisteeritakse taotluslikult väga üldiselt, rõhutades sõnumi sisu, mitte seda, kes on väite autor.

Kahtlased tiitlid

Kõikvõimalikud akadeemilised kraadid autori nime ees ei tähenda veel, et tegemist on tõsise teadlasega, kuna maailmas eksisteerib terve hulk libaakadeemiaid. Näiteks  see, et keegi on Rahvusvahelise Tuleviku Uuringu Instituudi akadeemik, ei näita mitte kõrget kvalifikatsiooni, vaid soovi kaunistada end olematu tiitliga.

Akadeemiline multitalent

Esinev või kirjutav spetsialist omab teaduskraadi ühes valdkonnas, kuid “geniaalne avastus”, millest artikkel räägib on tehtud hoopis teisel erialal.

„Ametlik“ väide

Iga uudis, ka liba teadusuudis tahab olla tõsiseltvõetav ning seetõttu on neis tekstides sagedasti kasutusel sõna „ametlik“, sest kui millegi kohta on juba öeldud ametlik, peab ta olema ka tõsiseltvõetav, nagu ametid reeglina on. Teine, sama efekti andev termin on „sõltumatu ekspert“.

Viide salastatusele

Igal teaduslikul väitel peaks olema ka akadeemiline taust, mida õnnestub avalikest allikatest tuvastada. Liba teadusartiklid aga jätavad sageli akadeemilise tausta ja faktid avamata põhjendusega, et tegemist on salastatud infoga.

Emotsionaalsus

Liba teadusuudistes ja müügiartiklites üks sagedalt kasutatav tehnika on emotsionaalsuse lisamine. Sellisest võttest kantud tekstid on täis ülivõrdeid, hüüumärke, paksus kirjas teksti ning läbivalt suuri tähti. Kõigile on ju tuttavad hüüatused nagu „Ainukordne võimalus“, „Vaid üks tablett“, „Pakkumine ainult sinule“ jne.

Üldistamine

Sarnaneb otseselt demagoogiavõttega, kus mõju saavutamiseks rõhutakse üldsusele, kasutades argumendina väljendeid „mitte keegi“, „mitte kunagi pole…“, „kõik ju teavad, et …“ jne.

Lohakus

Üks iseloomulikke tunnuseid on ka kirjavead ja ebatäpsused ladinakeelsetes sõnades või geograafilistes nimetustes. Nii nagu pole peetud oluliseks või võimalikuks rõhuda viidete täpsusele, pole vaevutud ka keskenduma detailidele nimede ja võõrkeelsete väljendite õigekirjas.

Alternatiivsete hüpoteeside puudumine

Autor esitleb oma hüpoteesi, ega võrdle seda teiste arvamustega ning reeglina ei tea nendest ka midagi.

Lisaks on veel rida keerulisi detaile mida liba teadusuudise kahtluse puhul jälgida, nagu näiteks uurimismeetodi kirjelduse puudumist, tehtud järelduste ulatuse kirjelduse puudumist, info puudumist artikli aluseks olnud uuringu rahastamise kohta jne.

Foto: Gatis Gribusts/Flickr/CC