Kas ka Eestis saavad valimised mõjutatud?

17.09.2018

Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, USA, Itaalia – pikk on riikide loetelu, mille valimistesse on Venemaa viimastel aastatel sekkunud. Valimiste mõjutamisi Kremlist on peljanud ka Läti, Rootsi ja ka Soome, kus enne mulluseid presidendivalimisi avaldati ajakirjanduses ekspertide koostatud nimekiri võimalikest mõjutamismeetoditest.

Eestis valitakse 3. märtsil riigikogu ja 26. mail Europarlamendi saadikuid ning on paslik küsida, kas meie valimistesse jätab Kreml sekkumata? Sedasi arvamiseks pole suuremat põhjust, mistõttu otsustas Propastop loetleda üles võimalikud meetodid, kuidas õnnestuks siinseid valimisi oma soovide järgi painutada.

Miks Kreml soovib valimisi mõjutada?
Gerassimovi doktriinist tulenevalt on teiste riikide vastu peetav infosõda Venemaa jaoks normaalne naabritega suhtlemise viis. Samu strateegilisi eesmärke, mida soovitakse saavutada igapäevase propaganda ja infoga mõjutamisega, taotletakse ka valimistesse sekkumise kaudu.

Eesmärkideks näiteks mõju kindlustamine või tekitamine naabrite juures, NATO ja EL liikmete ja liitlaste vahele kiilu löömine, aga ka segaduse ja ebakindluse külvamine ühiskondades.

Valimiste mõjutamise eesmärgid
Peamiseks eesmärgiks on kindlasti Kremli jaoks soodsat poliitikat ajavate jõudude toetamine.
Vähem oluline pole ka selliste poliitiliste jõudude kahjustamine, kelle poliitikat peetakse Kremlile ebasoodsaks. Üldisem eesmärk on kindlasti ka segaduse ja kahtluste külvamine ühiskonnas ja demokraatlike institutsioonide ning võimulolijate usaldusväärsuse õõnestamine, aga ka valimiste legitiimsuse kahtluse alla seadmine. Eraldi teemaks võib saada ka lõhe löömine või selle süvendamine erinevate rahvusgruppide vahel Eestis.

Valimiste mõjutamise võimalikud meetodid

Kommunikatsioon Kremli kanalites
Meediakanalites, mis on Kremli omanduses või mõju all, saab kommunikatsiooniga suunata eelistama ühte poliitilist jõudu ja vaenama teisi. Kui sellistes kanalites näeme tugevat ühe poliitiku või erakonna esiletõstmist, samas kui teisi ei mainita üldse või koguni mustatakse, on põhjust olla umbusklik. Siin saab näideteks tuua hiljutise diskussioon PBK kanalist, kuidas Kremliga seotud meedias said eetrisse ühe erakonnaga seotud poliitikud või Baltnewsiga seotud juhtum, kus osteti klikke ühe erakonna loo levitamiseks.
Venemaa propagandakanalid võivad iseseisvalt jutuks võtta ka valimiste aususe teema, näiteks tõstatada digivalimiste ebausaldusväärsuse küsimuse ning sedasi kahjustada valimiste üldist usaldusväärsust.
Lisaks on võimalus õhutada jõuliselt vastandusi ja eriarvamusi, neid võimendades ja levitades ning püüdes tuua lõhestava agenda valimiste perioodi põhiteemaks meedias.

Kompromiteeriva info lekitamine
Kui Venemaal on kahjustavat infot mõne valimistel kandideeriva Kremli jaoks ebasobiva erakonna või kandidaadi kohta, on võimalik, et see lekitatakse ajakirjandusele. Selline lekitatud kompromiteeriv materjal võib seniste kogemuste näitel olla nii tõene, kui ka täielikult fabriteseeritud.
Vene meedias avaldatud skandaalne info võib jõuda ka Eesti või Lääne meediasse.

Trollide tegevus
Nagu nägime Baltnewsi puudutava kohtuasja materjalidest on Eesti inforuumis tegutsevate Venemaa rahastatud trollide tegevus dokumenteeritud. On võimalik, et selliste trollide aktiviseerumist võime näha ka enne Eestis toimuvaid valmimisi, mil veebikommentaariumitesse ja sotsiaalmeediasse ilmuvad kallutatud diskussioonid Kremli eesmärkide saavutamiseks.
Kinnitust on leidnud trollide tegevus venekeelses keskkonnas, kuid on viiteid, et nad võivad tegusteda ka eestikeelses meedias.

Mõjuagendid
Üheks võimaluseks on valimiste mõjutamine Kremli võimuladvikuga seotud inimeste poolt, kes saavad piiri tagant juhiseid ja materiaalseid vahendeid ning esitavad Eestis Kremlile soodsaid seisukohti.
Oluline on Kremli mõjuagente eristada inimestest, kellel on teistsugused poliitilised vaated ilma, et saaks Kremlist juhiseid ja vahendeid. Ajakirjanduse roll on siin esile tuua seos: kellegi sildisatmine ei ole hea vahend, vaid lubamatu demagoogia, vaja on esitada ka tõendid. Siia võib juurde tuua kasulikud idioodid – tsiteerides Kivirähki „see, et inimene räägib väga rahvuslikku juttu, ei tähenda, et ta on tegelikult rahvuslane“.

Reklaami varjatud ostmine sotsiaalmeedias
Kui reklaami ostmine traditsioonilistes meediakanalites on lihtsasti jälgitav, siis sotsiaalmeedias saab seda teha oluliselt varjatumalt. Piiri tagant on võimalik toetada kohalikke polariseerivaid sõnumeid, ostes selleks keskkonnas juba ringlevate materjalide võimendamist. Sel viisil saab Kreml toetada sobivate poliitiliste jõudude sõnumite võimendamist eestikleeses sotsiaalmeedias, kus muidu on Venemaal selle auditooriumini keeruline pääseda.

Provokatsioonid
Valimiste informatsiooniliseks mõjutamiseks võib pidada ka võimalikke provokatsioone kampaaniaperioodil. Nendega saab võimendatult esile tõsta Kremli propaganda sõnumeid ja lõhestada ühiskonda. Provokatsioonide teemadeks võivad olla kõikvõimalikud vaidlused ajaloo, mälestussammaste, fašismi tolereerimise ja venekeelse elanikkonna diskrimineerimise üle ehk kõik, mis aitavad viia fookust demokratalikult valimisdebatilt eemale.
Soome analüüsimeeskond nägi ühe sellise võimalusena ka terroriintsidenti, mida samuti võib pidada üheks provokatsiooni alaliigiks.

Võimalusi sekkuda Eesti valmimistesse idapiiri tagant on veelgi, mistõttu kutsume lugejaid üles teada andma kõigist võimalikest tähelepanekutest. Uurime kõiki juhtumeid ja kui on kahtlustel alust, toome need välja ka blogis.

Foto: claudius9uk/Flickr/CC

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter