Kuidas on juhitud Venemaa käsilasgrupid

Chatham House avaldas 2016. aatal uuringu „Vene Maailma agendid – käsilasgrupid Venemaa huvisfääris olevates riikides“, mis väga põhjalikult analüüsib ja kirjeldab maailmas Venemaa mõjuvõimu suurendamise strateegia tekkimist ning arengut, tuues välja nii plaani rahastuse suuruse ja jaotuspõhimõtted, kui ka seatud eesmärgid erinevates valdkondades tehtavale.

Uuring annab hea tausta Propastopis avaldatud seeriale Eestis tegutsevatest Venemaaga seotud ja Kremli huve esindavatest võrgustikest ning näitab ära, millistest kanalitest juhitakse ja kompenseeritakse nende püüdlusi Venemaa mõjuvõimu suurendamisel Eestis.

Uuring tõstab Venemaa mõjutustegevuse kaasaegse kontseptsiooni algusena esile 2013. aastal Venemaa presidendi poolt allkirjastatud välispoliitika kontseptsiooni, mis sõnastas esimest korda teistes riikides elavate kaasmaalaste rolli Venemaa välispoliitikas ning ka vajaduse suurendada pehme jõu kasutamist. Selle dokumendiga sai Venemaa välisministeerium volituse tegevusteks, mille realiseerumisi näeme ka Eestis.

Loodud pehme jõu levitamise kontseptsiooni põhjal moodustub tervik vahenditest, narratiividest ning seatud eesmärkidest, võimaldades rahastust organisatsioonidele, kes edendavad selgelt Kremli narratiive ja eesmärke sihtriikides.

Rahastuse süsteemi fundamendi mõõdustavad uuringu kohaselt kuus fondi, millest kolme: Rossotrudnitšestvo, Russki Mir ja Venemaa kaasmaalaste toetamise ja õiguste kaitse fondi toetused ulatuvad ka Eestisse.

Uuring joonistab selgelt välja Venemaa pehme jõu moodustavad põhivaldkonnad ning nende baasnarratiivid.
Esimene ja olulisim valdkond pehme jõu suunana on erinevates riikides paiknevad venekeelsed kogukonnad. See valdkond seisab vene keele ja kultuuri edendamise eest teistes riikides, saavutades väljundi näiteks Puškini Instituudi või ka Venekeele õpetajate rahvusvahelise assotsatsiooni kaudu. Valdkonna toetused liiguvad näiteks Venemaa kaasmaalaste toetamise ja õiguste kaitse fondi kaudu ning üheks koordineerijaks on Venemaa Kaasmaalaste Instituut.

Teine suurem valdkond on ajalugu, millega proovitakse kinnistada ja suurendada Venemaa mõju endistes N Liidu vabariikides ning tõestada Venemaa mõju suurust siseriiklikult.

Ajaloo kasutamisel on oluline roll Venemaa kuvandi suunamisel, mille aluseks tihtipeale on Teise Maailmasõja idealiseeritud ajaloo rakendamine venekeelse elanikkonna lojaalsuse mobiliseerimisel, korra säilitamisel ning võitlemisel rahvusliku apaatiaga.

Ajaloosündmuste oma nägemuse järgi ümberkirjutamine on kesksel kohal näiteks just Balti riikides, kus kandvaks teemaks on süüdistused fašismis ja natsismi taaselustumises.

Selle valdkonna toetused liiguvad näiteks läbi fondide Maailm ilma natsismita, Ajaloolise Perspektiivi Fond, Demokraatia ja koostöö instituut jne. Esimese fondi tegevus on ulatunud ka Eestini.

Eraldi blokina kirjeldab uuring Euraasia koostöö arendamist, eesmärgiga õõnestada selle regiooni endiste N Liidu vabariikide iseseisvust ja riikide arengut.

Ühe mõjutustegevuse sihtgrupina, mis Venemaa poolt eraldi tähelepanu saab, tuuakse uuringus välja endiste N Liidu riikide noored, kelle hulgas proovitakse kinnistada kremlimeelsust ja levitada Lääne-vastaseid meeleolusid. Selleks korraldatakse Venemaalt rahastatud laagreid, venekeelsetele noortele suunatud rahvusvahelisi ühisüritusi ja projekte. Kahe sellise laagri koraldamisega paistis silma ka Russki Mir fondiga tihedalt seotu Puškini Instituut Eestis.

Üks suuri Venemaa mõju saavutamise valdkondi on uuringu põhjal ka õigeusu levitamine ja toetamine maailmas. Selle kaudu koondatakse globaalselt kaasmaalasi ja õigeusulisi, kelle seas proovitakse levitada ja tugevdada Venemaa-keskse maailma ideed, Euroopa Liidu ja NATO vastasust ning Lääne maailma moraalse allakäigu hoogustumist. Selle valdkonna arengut maailmas toetavad mitmed Venemaa ettevõtted läbi Russki Mir fondi. Eraldi tuuakse uuringus toetajatena välja Konstantin Malofeejev ning Eesti lugejatele tuttav Venemaa raudtee endine juht Vladimir Jakunin.

Viimane suurem blokk uuringust kirjeldab Venemaa arusaama levitamist inimõigustest, demokraatiast ja valimistest. Blokk haakub Eestis nähtuga olulisel määral, kuna toob esile selle, kuidas demokraatiast kaugenev Venemaa sekkub läbi käsilasgruppide aktiivselt ja häälekalt Lääne maailma demokraatiasse, süüdistades Euroopa riike diskrimineerimises ja inimõiguste rikkumises. Süüdistajateks on riikides elavad Venemaa kaasmaalastest inimõiguslased, MTÜd ja „raportöörid“. Näiteks avaldatakse Venemaa kaasmaalaste toetuse ja õiguste kaitse fondi finantseerimisel aastas kümneid raporteid sihtriikide õigusrikkumistest ning fond toetab ka nende jõudmist „ekspertarvamustena“ rahvusvaheliste katusorganisatsioonideni.

Uuringus toodud tegevusvaldkondade ja edendatavate narratiivide ning taotletavate eesmärkide mõistmine on iga iseseisva riigi püsimiseks äärmiselt oluline, kuna Venemaa püüab läbi erinevate käsilasgruppide mõjutada nii riigi terviklikkust, iseseisvust kui ka mainet rahvusvahelises avalikkuses. Selliste gruppide märkamine ning nende tegevuse avalikustamine aitab peatada või vähendada Venemaa eesmärkide saavutamist. Eestis on sellel suunal tähelepanuväärset tööd teinud Kaitsepolitseiamet, paljastades selliste võrgustike olemasolu ka Eestis.

Võrgustikest ja nende tegemistest täpsemalt saad lugeda ka eelmistest Propastopi postitustest ning kindlasti tasub tähele panna ka ühe sellise võrgustiku viimast Eesti riigi vastu suunatud tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides.

Foto: Thomas Berg/Flickr/CC