27.08.2018
Eesti ajakirjanduses ei äratanud erilist huvi Eesti ja Läti justiitsministrite ühisavaldus 21. augustist, milles mainiti nõukogude okupatsiooni kahjude hüvitamist Venemaa poolt. Sündmusest kirjutasid Äripäev ja Delfi, viimane refereeris Venemaa uudisteagentuuri TASSi uudisnuppu.
Leige vastuvõtt Eestis pole võrreldav tähelepanuga, mida avaldusele pöörati Venemaal. Monitooringurobot Propamon näitab, et 22. augustil lendas Kremli meedia osuti okupatsioonikahjude kompenseerimist kajastades taas piirajasse. Juhtum ei ole küll võrreldav raketi kadumisele järgnenud orkaaniga, kuid kajastusi oli siiski väga palju.
Kes mida kirjutas?
Teemas võtsid sõna Venemaa saadik Eestis Aleksandr Petrov, Kremli pressisekretär Dmitri Peskov, välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova, Föderatsiooninõukogu välisasjade komitee esimees Konstantin Kosatšjov ja liige Oleg Morozov. Ilmus mitmeid taustaanalüüse. Kõiki kajastusi saab lugeda, kui ostida Propamoni lehelt 22. ja 23. augusti uudiseid.
Väljaütlemistes keeldutakse otsesõnu igasugusest maksmisest, rahanõuet nimetatakse absurdseks ja teemat juba ammu lõpetatuks. Mitmes loos loetakse üles Balti riikidesse nõukogude perioodil rajatud tehased ja taristuprojektid, püüdes niimoodi viidata, et piirkonda panustati palju. Ühes artiklis tuuakse isegi välja statistika, mille põhjal sõi Eesti elanik 1988. aastal 90 kg liha, samas kui Nõukogude liidu keskmine olnud vaid 64 kg.
Ent kõige reljeefsemalt jääb kõlama mõiste “nõukogude okupatsioon” täielik eitamine. Lugudes kasutatakse ohtralt jutumärke sõna okupatsioon ümber ning sõnastust “justnagu oleks okupeeritud”. Et okupatsiooni fakti eitamine on Venemaa jaoks oluline teema, annab tunnistust ka kajastuste tõsine ja isegi argumenteeriv toon. Teema genereeris siiski ka karikatuure, meeme Twitteris ja Youtubes’is ning iroonilise Ostap Benderi tsitaadi Venemaa Läti saatkonnalt.
Propastop on kirjutanud, miks okupatsiooni eitamine on Venemaa suurriiklikus enesekuvandis kesksel kohal. Ennast soovitakse tajuda vabastajana, kes pole kunagi teinud midagi halba. Lisaks õigustatakse sarnaseid tegusid tänapäeval: võttes omaks, et Eesti siiski okupeeriti, tuleks sama tunnistada ka Krimmi puhul.
Eesti kuvand Venemaa meedias
Käesolev juhtum tõstatab Propastopis korduvalt käsitletud teema – Idanaabri ajakirjanduses tõuseb viimasel ajal palju kära Eesti riigimeeste lausetest. Aegrida sõnakate ametiisikute põhjustatud meediatormidest 2018. aastal on järgmine:
– Maarjamäe memoriaali lammutamine, Urmas Reinsalu, 6. jaanuar
– Venemaaga jõupositsioonilt suhtlemine, Sven Mikser, 30. aprill
– Omski ja Tomski kaotamine, Toomas Hendrik Ilves, 4. juuni
– Nord Streami II peatamise nõudmine, Sven Mikser, 2. juuli
– Venelaste suremine Tallinnas, Riho Ühtegi, 11. juuli
– Okupatsioonikahjude hüvitamine, Urmas Reinsalu, 22. august
On selge, et Eestil puuduvad arvestatavad võimalused Venemaa meedia sisu mõjutamiseks. Võib väita, et kui ei oleks neid väljaütlemisi, siis küllap oleks suureks võimendatud midagi muud. Saab ka öelda, et värvikad sõnad olid mõeldud muule auditooriumile kui Venemaa meediale ja selle reaktsioon seega kõrvaline.
Kui aga tunnistada, et taolised meediatormid pole Eesti huvides, saab nende olemasolu mingil määral vältida. Näiteks selliseid teemasid ja väljaütlemisi mitte ette söötes.
Märgime, et viimasel aastal on Venemaa meedias suurema kandepinna saanud positiivseid uudiseid Eestist kaks: sprottide taasjõudmine Idanaabri turule ja Elina Nechayeva võit Eurovisiooni kohalikus eelvoorus.
Loe lisaks Läti ajaloolase Gatis Kruminši uurimistööd okupatsioonikahjudest.
Pildil: kuvatõmmis propagandakanalitelt “Russkie v Germanii live TV” ja Ria.ru.