Euroopa suurendab elanikkonda Venemaa laste arvelt?

Lastekaitse teemast lähtuvast, seni suurimast Eesti-vastasest propaganarünnakust on möödas aasta. Erinevused Lääne ja Venemaa lastekaitse tõekspidamistes on aga olnud esil pikemalt ning sellest on saanud ka üks suuremaid propagandarünnaku valdkondi Soome ründamisel, millest kirjutas augustis põhjalikumalt EuvsDisinfo.

Eesti juhtum, mille keskmes oli 9-aastane Isabella, leidis aset 2017. aasta suvel. Juhtumi käigus paigutati halbades elamistingimustes kasvav laps olude parandamiseni hooldekodusse. Juhtum lõppes Eesti jaoks sügisel, kui Isabella koos emaga Venemaale lahkus. Teema leidis elavat vastukaja Venemaa propagandameedias, kuivõrd lapse vanemad olid Venemaa kodanikud. Oma osa rünnakus mängis ka Venemaa saatkond Eestis ja Venemaa laste ombudsman.

Juhtumeid, kus halbade elutingimuste tõttu või lapse turvalisuse huvides on alaealine perest eraldatud, on viimastel aastatel esinenud ka Soomes. Neid on Venemaa propagandameedia edukalt  üleriigilisteks teemadeks puhunud. Viimane suurem rünnak toimus 2017. aasta novembris, kui hooldekodusse paigutati 12-aastane tüdruk, kelle ema oli Venemaa kodakondne, isa aga omas Soome kodakondsust. Selle juhtumi kõneisikuks oli Propastopi lugejatele tuttav „inimõiguste aktivist“ Johan Bäckman.

Soome suurim lastekaitse teemal põhinev propagandarünnak jääb aastasse 2012, mil Venemaa meedia avaldas nimekirja 35 perekonnast, kellelt olid Soome ametnikud väidetavalt lapse ära võtnud. See Soome-vastane „kampaania“ Venemaa meedias oli suurim, mida põhjanaabrid Nõukogude Liidu lagunemist alates kogenud, mistõttu selle peatamisse sekkusid ka Soome väljaanded. Näiteks Ilta-Sanomat proovis kontakteeruda kõigi nimekirjas olnud peredega ning suutis tuvastada vähemalt 13 perekonda, kes olid nimekirjas täiesti alusetult.

Sarnaseid rünnakuid on Venemaa meedia ette võtnud ka Norra ja Prantsusmaa vastu. Soome juhtumitest rääkiv artikkel toob rünnaku eesmärkidena välja soovi lõhestada riigis venekeelset elanikkonda, külvata usaldamatust riigi ametnike vastu ja õõnestada riigi usaldusväärsust Venemaa elanike seas.

Need eesmärgid tunduvad pädevat kõigi selleteemaliste rünnakute alla sattunud riikide osas, millest annavad kinnitust ka Venemaa meedias ilmunud lugude pealkirjad: “Skandinaavlased võtavad vene perekondadelt lapsi, et peatada rahvastiku kahanemist“, „Soome võimude sõnul võivad nad lapse võtta isegi turistilt“, „Alaealiste vastane terror Soomes“, „Soomes tõesti võetakse laps ära ühe laksu pärast?“, „Uus koonduslaager: 200 000 last on vanematelt võetud ebaseaduslikult“ jne.

Ekspertide sõnul ei kinnita Skandinaavia maade statistika, et lapse heaolu huvides oleks alaealine vanematelt ära võetud ülekaalukalt just Venemaa kodanikelt. Tegemist on puhtalt emotsionaalselt sobiva propagandavalega. Samas muudab teema propagandarünnakus lihtsasti kasutatavaks ka asjaolu, et sotsiaalhoolekande ametnikud ei kommenteeri juhtumeid avalikult meedias, mistõttu pole kedagi, kes vale ümber lükkaks.

Eesti lastekaitseametnike professionaalsus on aastatega kasvanud, mis tõenäoliselt toob sarnaseid juhtumeid rohkem ka meediasse ning suurendab võimalust sattuda sellega ka Venemaa propagandarünnaku sihtmärgiks.

Foto: Sergio Maistrello/Flickr/CC