Müüdimurdja 3: eestlased olla fašistid

20.08.2018

Rubriigis, kus murrame levinumaid propagandamüüte Eesti kohta, oleme juba põrmustanud väite, nagu astunuks Eesti NSV Liitu vabatahtlikult. Samuti lammutasime valearusaama, et Eesti kodakondsusseadus ahistab vene keelt rääkivaid inimesi.

Täna kummutame propagandistliku meemi, nagu oleks eestlased fašistid.

Anname endale täiel määral aru, et konkreetse müüdi lahkamine on üksjagu tänamatu töö ning isegi koomiline ettevõtmine. Nimelt pole selle süüdistuse puhul tegemist faktidele toetuva väitega, mida saaks lõpuni tõestada või ümber lükata. “Fašist!” on hoopis emotsionaalne sildistav häbimärk, sõimusõna. Kuidas sellist üldse kummutada?

Võtame siiski ülesande lahendada. Avame müüdi tagamaid ja toome esile mõttekäigu, mis süüdistused tühiseks tunnistab. Esitame muukeelsed lingid, mida saab viidata – suheldes Eesti ajalugu ja tänapäeva halvasti tundva inimesega saab nende abil oma seisukohti põhjendada.

Müüt: eestlased olla fašistid
Müüti võib sõnastada veel erinevatel viisidel, näiteks “Eestis soositakse ametlikult fašismi”.

Kus seda müüti levitatakse?
Propagandamüüdi peamine kasvulava on Venemaa meedia. Seda esineb nii mitteametlike süüdistustena inforuumis, aga ka näiteks Idanaabri ametlikes sõnavõttudes. Eestis tegutseb Venemaalt rahastatud pehme jõu võrgustikke, kes püüavad fašismiteemat tõstatada ja sellega Eestit Euroopas kahjustada.
Fašismisüüdistused kerkivad esile järgmiste teemadega seoses:
– II maailmasõja ajal Eestis toime pandud natside kuriteod
– eestlaste osalemine II maailmasõjas Punaarmee vastu, metsavendade võitlus
– Saksa sõjaväes võidelnud Eesti sõjameeste kogunemisüritused tänapäeval, neile pühendatud mälestusmärgid
– tänapäeva sündmused Eestis, mida Kremli propaganda esitab võõraviha väljenduse, rassismi või antisemitismina.

Miks seda müüti levitatakse?
Venemaa eneseteadvuses on kesksel kohal võit natsi-Saksamaa üle II maailmasõjas. See sündmus on rahvusliku eneseuhkuse alusmüüt, mida toetatakse ka tänapäeval riikliku propaganda abil.
Müüdi järgi võideldi II maailmasõjas “fašistidega”. Selles kontekstis pole sõnal suuremat seost selle algse tähenduse, Itaalia totalitaarse liikumisega. Ega ka Saksa natsionaalsotsialismi või laiemalt ultranatsionalistliku ideoloogiaga. Propaganda jaoks on need peensused tähtsusetud, fašist tähendab NSV Liidu/Venemaa vastaspoolel olijat, lihtsalt vaenlast.
Vaenlast tähistava sõnaga on mugav tembeldada kõiki vastaseid ka tänapäeval. Seda, et “fašist” vaenlase sünonüümina ei ole jäänud minevikku, tõestab sõna taaskasutamine Ukraina ründamisel, kus näiteks Krimmi annekteerimist õigustatakse võitlusega “Ukraina fašistide” vastu.
Fašismisüüdistuse teeb mugavaks kasutada ka fakt, et seda võetakse II maailmasõja traumadest tulenevalt Euroopas tõsiselt.

Kõigil neil põhjustel kasutab Kremli propaganda seda müüti Eesti süüdistamiseks: mõistet tuntakse Venemaal ja Euroopas, see toetub nurkapidi ajaloolistele faktidele. “Fašist!” kõlab rängalt, seda silti ei pea liigselt põhjendama ja seda on raske tõrjuda.

Kummutame propagandamüüdi
Müüdi murravad järgmised tõsiasjad:

– Eesti on fašismi ja natsismi korduvalt hukka mõistnud.
Seda on teinud erinevatel aastatel nii Eesti president, parlament kui valitsus. Eesti on ühinenud on rahvusvaheliste totalitarismivastaste resolutsioonidega.

– Eestlased ei võidelnud II maailmasõjas fašismi eest.
Eesti on seisukohal, et sõdides II maailmasõjas NSV Liidu vastu võitlesid eestlased Eesti iseseisvuse eest, mitte fašismi ega natsionaalsotsialismi ideede eest. Eesti jaoks on nii kommunistide kui natside totalitaarsed ideoloogiad kuritegelikud, mõlemad režiimid püüdsid iseseisvat Eestit okupeerida.

– Eestis ei tolereerita fašismi.
Eestis on algatatud kriminaalasju neonatside vastu, nende tegevuse suhtes on sõna võtnud kapo.  Lihula ausamba juhtumis kõrvaldas valitsus SS-last ning natsisümboolikat meenutava kujundusega mälestusmärgi.

– Fašismisüüdistus on Kremli omakasupüüdlik propagandasilt, mida ei saa ega tohi tõsiselt võtta.

Müüt murtud!
Eestlased ei ole fašistid, Eestis ei soosita fašismi.

Kui soovid fašismimüüdi murdmisel kaasa rääkida või omapoolset tõestuskäiku pakkuda, jaga oma mõtteid Propastopi Facebooki kontol.

Foto: Thomas Hawk / Flickr / CC
Postitust täiendatud 26.08: muudetud Lihula ausammast puudutava lause sõnastust.