Kas Eestit süüdistav resolutsioon areneb propagandarünnakuks?

Eelmise nädala teisipäeval 31. juulil kirjutas ajakirjanik Oleg Samorodni Eesti Päevalehes Euroopa rahvusvähemuste organisatsiooni FUEN poolt vastu võetud resolutsioonist. MTÜ Vene Kool Eestis ärgitusel valminud dokument kannab mõtet, nagu kiusataks Eestis elavaid venelasi taga.
Oleme varemgi kirjutanud juhtumitest, kus Eestist kohalike MTÜde ässitusel Euroopas negatiivset pilti maalitakse. Viimati oli suurem sarnane propagandarünnak 2017. aasta septembris ja enne seda augustis.

Kui tõsine on seekordne juhtum? Vaatame lähemalt, mis organisatsioonidega on tegu ja kuidas on resolutsioonis sisalduv propagandasõnum levinud.

Mis on FUEN?
Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliit FUEN koondab vähemusi 33 Euroopa riigist, hoides väikeste rahvaste teemasid esil Euroopa Liidu struktuurides ja ÜROs. Viimase aja üks nähtavamaid algatusi on Minority SafePack (ek vähemuste turvapakett), millega koguti aprillis allkirju seadusemuudatuste toetuseks. (Sellegi algatuse Eestit puudutav osa sisaldab ühekülgset infot ja propagandistlikke fraase nagu “Päästke meie lapsed! Kaitske vene koole Eestis!”) Igal aastal viiakse läbi kongressi, kus võetakse vastu hulgaliselt resolutsioone.
Eestist on FUENi liikmeks viis organisatsiooni: Eestimaa Rahvuste Ühendus, Eestimaa Sakslaste Selts, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon, Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis ja resolutsiooni algatanud MTÜ Vene Kool Eestis.

Mis resolutsiooniga on tegu?
24. juunil võttis FUENi kongress vastu kokku kümme resolutsiooni eri maade rahvusvähemuste kohta. Eesti kohta käiv osa pakatab Kremli propagandast tuntud fraasidest: “rahvuslikul pinnal diskrimineerimine”, “ahistavad kodakondsusnõuded”, “hariduse eestistamine” ja “vene keele kasutamise piiramine”.
Pole teada, kas teised FUENi kuuluvad Eesti organisatsioonid võtsid kongressist osa, osalesid hääletusel ja olid sõnastusega päri.
Sõna “resolutsioon” kõlab kaalukalt, kuid Propastop ei suutnud leida näiteid, kus sarnased dokumendid oleks propagandistlikule lärmile lisaks reaalselt Euroopa poliitikakujundamist mõjutanud.

Mis MTÜ on Vene Kool Eestis?
MTÜ-st Vene Kool Eestis saab ülevaate, kui lugeda Propastopi analüüsi Venemaaga seotud võrgustikest Eestis. Võrgustik 2 “valveaktivistid”, kuhu kuulub ka Vene Kool Eestis, saab toetust Venemaa fondidest, mille eesmärk on mõjutada Euroopa protsesse Kremli huvidest lähtuvalt.
Eesti tuntumatest poliitikutest on MTÜga seotud näiteks Mihhail Kõlvart ja Yana Toom.
Resolutsiooni algatasid kongressil osalenud Alisa Blintsova ja Dmitri Suhhoroslov, kelle tegemistest on kirjutanud ka kapo aastaraamat.

Kui laialt propagandasõnum on levinud?
Resolutsioon sai mõningast kajastust juunis, selle vastuvõtmisest teatasid toona mõned Venemaa kanalid ja Eesti propagandaportaalid. Eesti Päevalehe lugugi tõukub ühest sellisest nupust portaalis Baltija.eu.
Suuremat vastukaja venekeelses ega ka rahvusvahelises meedias pole teema juulis ega augustis saanud. Seega pole juhtum tänase seisuga propagandarünnakuks arenenud. Küll aga võib eeldada, et Kremli püüded Eesti mustamiseks Euroopa organisatsioonide abil jätkuvad ka edaspidi.

Pildil: Kuvatõmmis FUEN kodulehest. MTÜ Vene Kool Eestis pikett Stenbocki maja ees 2013. aastal. Foto Küllike Rooväli /Postimees / Scanpix