Ajakirjanike hägustuvast rollist ühiskonnas

02.08.2018

Suve alguses põhjustas meedias ja ajakirjanike seas tormi juhtum, kus Uppsala Ülikooli korraldatud suveülikoolis esinenud pseudoajakirjanik Vanessa Beeley proovis levitada infosõjas olevate riikide propaganda pooltõdesid. Selle juhtumi tuules kirjutas ERRi ajakirjanik Allan Rajavee loo,milles tuletas meelde ajakirjanduse ja ajakirjanikuks olemise põhitõdesid.

Ta kirjutab, et ajakirjanduse eesmärk on olla lugeja jaoks ühenduslüli tema ja laiema ühiskondliku pildi vahel. „See vastutusrikas vahemehe roll ei seisne võitluses tõe ja õigluse eest, pigem vahendab ajakirjanik objektiivselt erinevate osapoolte argumente ja analüüsib väidete faktipõhisust. See on visioon nii-öelda puhtast ja kiretust uudismeediast, mida vahel kutsutakse idealistlikult valgeks ajakirjanduseks.“

Olukord, kus ajakiranik ei ole pelgalt neutraalne ja tasakaalustatud info vahendaja, vaid arvamusliider, „ekspert“ ja staar, kipuvadki tekkima probleemid tõega. Rajavee kirjutab: „Mida enam n-ö klassikaline ajakirjandus end lugejast distantseerib ja meedia-silotornist sensatsioonilist tõde proovib müüa, seda enam jääb lugeja peas ruumi kahtluseks: kas see, mida kuulen või loen, on ikkagi tõene? Beeley-laadsed aktivistidest pseudoajakirjanikud suudavad seda kahtlust ära kasutada ning kallutada oma blogides inimesi tasakaalustamata info suunas.“

Tema sõnul on oluline mõista, kes on ajakirjanik ja mis on tema roll oleviku sündmuste kajastamisel. „Kui Beeley eesmärk on mõjuda oma lugejatele usutavalt, küttes nende ühiskondlikku paranoiat, siis tavalise ajakirjaniku eesmärk on pakkuda auditooriumile kaalutluskohta. See tähendab, et lugu ei räägi ainult ühe poole eest, vaid laseb erinevatel arvamustel kajada. Loomulikult on kaalutlevat teksti lugejal keerulisem tarbida, sest “see ju ei pane kellelegi ära” või “artikli lõpus ei selgu, kes on hea ja kes paha”.“

Uppsala Ülikooli ja Beeley juhtum sai tänu ajakirjanike aktiivsusele avalikkuse ette toodud ning pseudoajakirjaniku olemus ja taust paljastatud. Kuigi suveülikooli eestvedaja ei näinud juhtumis midagi negatiivset, vabandas Uppsala Ülikool siiski suveülikoolis osalejate ees.

Vanessa Beeley on Kremli-meelsete vaadete poolest tuntud blogija, kes on mõnel korral teinud kaastööd Russia Today ja Sputniku kanalitega. Ta on näiteks veendumusel, et Nõukogude Liit ja selle järglane Venemaa on alati soovinud maailmas rahu juurutada ning et Süüria keemiarünnaku lavastasid Valged Kiivrid.

Kummalisena tundub pseudoajakirjaniku katse üritada propagandatõdesid levitada ajakirjanike seas, kes on tavakodanikest oluliselt kriitilisemad sellise info suhtes. Samas on jälle soovitud suunas ajakirjanike „peade keeramise“ õnnestumisel tunduvalt suurem kaal, kuna uute agentide kaasabil jõuavad propagandatõed juba uute lugejateni.

Selliste katsetuste tagamaid on pikemalt uurinud ja kirjeldanud Michael Weiss ja Peter Pomerantsev analüüsis “The Menace of Unreality: How Russia Weaponizes Information, Culture and Money”.

Foto: Jesus Alducin / Flickr / CC

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter