Kaheksa hõbekuuli libauudiste vastu

30.07.2018

Propastopi meediakirjaoskuse rubriigis kirjutame nippidest oma tekstikriitiliste oskuste arendamiseks. Täna toome lugejateni IFLA kodulehel avaldatud skeemi, mis aitab kaheksa lihtsa põhimõtte abil hinnata uudise usaldusväärsust. Lisasime näited Propastopi postitustest, mis iga punkti illustreerivad. Skeemi saab pdf-formaadis alla laadida ja soovi korral kasvõi välja printida siit.

Kuidas märgata valeuudiseid?

1. Hinda allikat
Uuri uudise avaldanud veebilehte või sotsiaalmeediakontot. Mõtle, kes on uudise levitamise taga ja millise eesmärgiga ta loo avaldas.  
Näiteks Venemaa meediakanalites Eesti kohta avaldatud uudised ei pruugi olla objektiivsed. Tegemist on Kremli poolt kontrollitud väljaannetega, mida kasutatakse meediarelvana. Propagandalugusid avaldanud Venemaa kanalite nimekirja saad näha siit.

2. Loe kaugemale pealkirjast
Lugude pealkirjad võivad klikkide meelitamiseks ja jagamise soodustamiseks olla skandaalimaigulised. Kui süüvid ka loo sisusse, siis võib selguda, et pealkirjas väidetu ei peagi paika.
Näiteks Maarjamäe juhtumis püüdsid lood, mis kuulutasid nõukogudeaegse kompleksi lammutamist, üksteist pealkirjadega üle trumbata. Artiklite põhitekst oli palju lähemal tõele.

3. Kontrolli autorit
Kas sellise nimega autor on päriselt olemas? On ta usaldusväärne inimene?
Näiteks sobib lapssõdurite juhtum, kus usaldusväärsena näiv ajakirjanik osutus lähemal uurimisel kallutatud huvides tegutsejaks.

4. Kas allikad toetavad lugu?
Sageli ei ole valeuudistes toodud ühtegi linki, mille kaudu fakte kontrollida saaks. Kui aga loos on viidatud allikatele, siis kliki läbi ka need. Võib selguda, et algsele teatele on jagamise käigus värve lisatud või selle mõtet moonutatud.
Tuumajaama  juhtum on näide sellisest loost, kus linkidele klikkides selgus, et väidetel polnud tõepõhja.

5. Kontrolli kuupäeva
Vanade uudiste uuesti avaldamine ei tähenda, et need oleksid ka praegu asjakohased.
Ühedollarilise sõjalaeva juhtumi puhul jagati ammust valeuudist värske teate pähe.

6. Kas see on nali?
Kui tekst on liiga kummaline, võib see olla pilauudis, mis loodud meelt lahutama, mitte tõeseid fakte edastama.
Näiteks 1. aprillil avaldas Propastop loo, millel löövast pealkirjast hoolimata polnud tõega suuremat pistmist.

7. Mis on sinu hoiak?
Arvesta, et sinu enda tõekspidamised võivad mõjutada sinu hinnangut. Kui usud näiteks lapikusse maasse, võid võtta sellekohast libauudist kriitikavabalt tõe pähe.
Loe lisaks kõlakambriefektist ehk sotsiaalmeedia algoritmide poolt ette söödetud reaalsusest.

8. Küsi nõu ekspertidelt
Skeemi autorid soovitavad kahtluse korral raamatukogust abi otsida. Valefaktide kohta võib abi küsida vahelduva regulaarsusega tegutsevalt Delfi ja Väitlusseltsi faktikontrollilt. Libauudisest saab teada anda ka Propastopi anonüümse tagasiside vormi kaudu, e-postiga propastop@gmail.com  või meie Facebooki seinal.

Juhendi on ette valmistanud IFLA, rahvusvaheline raamatukogusid ja info organiseerimisega tegelevaid organisatsioone koondav ühing, see põhineb USA faktikontrolli lehe factcheck.org  2016. aastal avaldatud artiklil.  Eesti keelde on skeemi tõlkinud Kristiina Kaju ja Tambet Teder. Skeemi originaalkujul vaadata siit, eestikeelne skeem on avaldatud ka Wikimedia Commons lehel.

Avalehe foto: PJ Nelson / Flickr / CC

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter