Propastopi raamatukogu: Propagandasõda 21. sajandil

Georgi Potšeptsovi raamat „Propagandasõda 21. sajandil“ on trükisoe propagandateoreetiline teos 2018. aasta kevadest.

Etteruttavalt peab ütlema, et tegemist on väga väärtusliku raamatuga, kuigi paksule paberile trükitud 173-leheküljeline „pseudoklots“ seda arvata ei lubaks.

Selle raamatu lugemine vajab selget pead, aega teosesse süvenemiseks ja vihikut märkmete tegemiseks.

Esimesedd paar peatükki loovad mulje, nagu oleks tegemist kivimüüriga, milles on kivide vahele jäänud neid ühendav segu panemata. Edasi lugedes saab raamatu kontseptsioon selgeks ning hakkab avalduma selle tegelik väärtus.

Potšeptsovi raamatu puhul on tegemist justkui kaasaegse ja aktuaalse propagandakäsitluse ülimahuka teose lühikeste kirjeldustega varustatud sisukorraga.

Autor on kogunud raamatusse kokku erinevate teoreetikute mõtted ning püüdnud neist vormistada uue terviku. Potšeptsovi nägemuses olnud kindel raam kaasaegse propaganda kirjeldamisest suunab väga selgelt tsitaatide valikut ning nendest moodustuv pilt on põnev.

Süvenedes raamatusse tekib üsna kiirelt vajadus märkmete tegemiseks, kuna teosesse kogutud mõtted, mis on väga hästi valitud ja kõnekad, ei ole raamatus pikemat lahtikirjutamist saanud ning kahjuks puudub ka viidete ja allikate register, mis võimaldaks nendega lihtsa vaevaga edasi minna.

Läbi tsitaatide kirjeldab raamat tänapäevast situatsiooni propaganda olemusest, selle toimimise keskkonnast, kuni kasutust leidnud tehnikateni välja. Potšeptsov lähtub materjali esitades füüsilise, info- ja virtuaalruumi kolmainsuse mudelist, muutes sellega esitatud materjali oluliselt väärtuslikumaks. Ta kirjutab:“Propagandas on füüsiline, info- ja virtuaalruum suunatud neljanda ehk kognitiivse ruumi ehk vastase mõistuse mõjutamisele. Võib liigutada vägesid (füüsiline ruum), rääkida õudustest naaberriigis (inforuum), näha temas vaenlast (virtuaalruum), et veenda oma rahvast sõjalise sekkumise vajaduses ja seda isegi vahendatult.“

Autor on praktilise külje pealt sisse toonud Ukraina kogemuse, mida on pikemate lõikudena pikitud teoreetilise osa vahele.

Potšeptsovi värskeim teos on kohustuslik lugemine neile, kes üritavad aru saada Venemaa mõjutustegevuse praktilisest mõjust, integratsiooni olemusest ja võimalikkusest, aga ka näiteks ETV+ kanali võimalikust rollist ning olulistest ja ebaolulistest osadest selle programmis.

Näiteks kirjutab ta: „Kommunikatsiooni-, ja virtuaalruumi kaitstakse mitte müüride ehitamise, vaid enda sarnase ruumi loomise abil. Tulemusena kujuneb isiklik maailmamudel, mis tõrjub teistsuguse maailmamudeliga toodete rünnaku, juhul kui need on agressiivse suunitlusega. Neid peetakse ebausaldusväärseteks, naljakateks, rumalateks, kuid igatahes mitte sellisteks, mis võiksid omatoote asendada. See on filter, mitte müür.

Sellist tõket oma maailmamudeli näol ei teki enne enda bestsellerite, seriaalide ja kangelaste teket, kes ja mis poleks pärit mitte niivõrd minevikust, kuivõrd tänapäevast. Kangelased, keda tunnustab vaid pool rahvast ja teine pool mitte, pigem destabiliseerivad kui ühendavad riiki.“