Solidaarsus vene keele kaitsjate vahel

Avaldame Atlandi Nõukogu digitaalsete uuringute labori (DFRLab) loal täistõlke medium.com keskkonnas olnud artiklist. Artikkel avab Eestis ja Lätis venekeelse hariduse säilimise eest võitlejate vahelisi seoseid. Lugu on oluline, kuna sama seltskond on käesoleva aasta kevadel protesteerinud Tallinnas asuva Läti saatkonna ees ka poliitaktivist Aleksandr Gaponenko kinnipidamise vastu.

14. detsembril 2017 kogunesid Läti venekeelse kogukonna aktivistid, et protesteerida Läti valitsuse otsuse vastu, millega plaanitakse 2020. aastaks suurendada venekeelsetes koolides läti keele õpetamise kohustuslike tundide hulka 60 protsendilt 80 protsendile. Protest oli järjekorras juba kolmas ning Läti venekeelne kogukond soovib nüüd algatada referendumi vähemuskeelsete koolide autonoomia taastamiseks.

DFRLab on seda teemat  puudutanud ka varasemas postituses ning nüüd leidsid analüütikud vähemalt kolm venekeelset gruppi, kes toetavad kakskeelse hariduse säilimist Läti “vene koolides”.

Kuigi venekeelne kogukond ei ole ühtne isegi Lätis, on venekeelse hariduse eest seisjad näidanud üles solidaarsust kõikides Balti riikides. Eesti aktivistid pidasid solidaarsusprotesti 14. detsembril. Mõned päevad hiljem toimusid solidaarsusmeeleavaldused lisaks Tallinnale väidetavalt ka Vilniuses, Luganskis ja Brüsselis.

DFRLab tutvustab lähemalt avalikest allikatest saadud tõendeid selle kohta, kes ja kuidas proteste korraldasid. See on oluline, et mõista protestide üsna tagasihoidlikku reaalset ulatust ja seda, kuidas neid on kujutatud kremlimeelse meedia poolt.

Protest Eestis

“Sputnik Eesti” sõnul oli viimati Eestis toetust näitamas vähemalt kuus aktivisti.

Vaatamata aktivistide vähesele arvule paotas 16. novembri protest justkui ukse erinevate Balti riikide venekeelse hariduse eest seisjate omavaheliste sidemete mõistmiseks.

Viis päeva varem, 11. novembril postitas endine Vene ombudsman Sergei Seredenko Facebooki grupis Za obrazovanii na russkom v Estonii! (Venekeelse hariduse poolt Eestis!) teate solidaarsusprotestist, mida ta aitas Eestis korraldada.

Postitus ise oli järgmine:

Sel nädalal võttis minuga ühendust Alexander Malnach Lätist ja tegi ettepaneku ühineda Vene Koolide Kaitse peakorteri poolt 16.novembril korraldatava solidaarsusmeeleavaldusega, mille käigus marsitakse vene koolide uue lätistamise katse vastu. Otsustasin, et see on väärt mõte, ning annan nüüd teada 16.novembril Tallinnas Läti suursaatkonna ees toimuvast solidaarsusprotestist, kell 16.00-17.00 (aeg on sünktoniseeritud Riia elanikega).
Kutsun kõiki sellega ühinema. Korraldajaks on Sergei Tšaulin, abiliseks Aleksey Esakov.
Nagu ikka muretsen ürituse juriidilise poole eest.

Postitusele lisatud link viis Kremli kontrolli all oleva Venemaa meediaväljaande Baltnews.ee avaldatud artiklini “Poliitiline korrektor” Sergei Seredenkoga: argumendid Oktoobrirevolutsiooni pärandist”.

Postitus ei äratanud märkimisväärset tähelepanu. Grupi 199-st liikmest laikis seda ainult neli.

Sellest hoolimata avaldas 14. novembril “Sputnik Eesti” artikli Eestis toimuva solidaarsusprotesti kohta. Artikkel tsiteeris protesti korraldajat Sergei Tšaulinit.

Tsitaat oli järgmine:” Me ei saa lubada venelaste jagunemist ja killustumist väljaspool Venemaad, et neile saaks ükshaaval legaalselt “lõpu peale teha”.

Artiklis mainitakse, et Tšaulin on “Vene Kaasmaalased Euroopas” rühma liige, kes korraldab erinevaid kogunemisi, kus ülistatakse II maailmasõja lõpul alanud nõukogude okupatsiooni Balti riikides.

Samal päeval avaldati “Sputnik Lätis” samasugune artikkel.

Eestis toimuva solidaarsumarsi tarbeks loodud Facebooki ürituse vastu ei näidatud suurt huvi. Neli inimest märkisid, et tulevad kohale ja 36 inimest olid “huvitatud”.

Alexey Esakovi avalik Facebooki profiil näitab, et ta on Facebooki lehe Savedonbass administraator. See on algatus, mis pakub vabatahtlikku humanitaarabi Venemaa poolt juhitud separatistide okupatsiooni all oleva Ida-Ukraina elanikele.

Elina Esakova poolt 16. novembril postitatud video põhjal on näha, et protestiaktsioonile ilmus kohale vaid kümme inimest.

Baltnews.ee andmetel on Elena Esakova “hästi tuntud kodanikuaktivist ja “Surematu polgu” kaaskorraldaja”. “Surematu polgu” rongkäik toimub 9. mail Vene II maailmasõja veteranide mälestuseks.

16. novembril jagas Esakova Tallinnas toimunud protestist pilti, mille avaldas Alisa Blintsova, kes on MTÜ “Vene kool Eestis” juhatuse liige.

Blintsova märkis pildil kaheksa inimest, kes väidetavalt võtsid osa Eesti protestist.

Allpool olev skeem näitab Blintsova postitusel põhjal Facebooki sõprussidemeid protestis osalejate (suuremad pildid) ja Lätis asuvate kõige silmapaistvamate venekeelse kooli toetajate vahel (väiksemad pildid). Joonis ei näita kõigi Eestis elavate venekeelse kooli toetajate omavahelisi sidemeid.

Postitusele lisatud skeem tõestab, et peaaegu kõik Tallinna protestil osalejad on omavahel seotud Läti venekeelse kooli eest võitleva kogukonna juhtidega.

On selge, et Facebooki grupi postituse autor Sergei Seredenko toetab venekeelset haridust Eestis ja on seotud Läti ajaloolase ja vene ajakirjaniku Aleksander Malnachiga. Seredenko on samuti seotud Läti kõige nähtavamate venekeelse hariduse propageerijatega, sealhulgas Euroopa Liidu parlamendiliikme Andrejs Mamikinsi ja aktivisti Degi Karayeviga (mõlemast on varem juttu olnud DFRLabis) ja 16.novembri Riia protesti kaasorganiseerija Miroslav Mitrofanoviga.

Blintsova sõnul on Seredenko seotud ka enamike Eesti protestijatega.

Seredenkol ja paljudel Eesti protestil osalejatel on sidemed Läti vastuolulise venekeelse kogukonna juhtidega. Üks neist on Illarion Girs, advokaat ja poliitaktivist, kes põgenes Lätist Venemaale pärast seda, kui teda süüdistati vene- ja lätikeelsete kogukondade vihkamisele õhutamises. Kolm Eesti solidaarsusprotestis osalejat on seotud Viktor Guschiniga, kes on  MTÜ “Venemaa Kaasmaalaste Liit Lätis” juht. Sputnik Läti” andmetel kirjutas ta 2017. aasta novembris Venemaa parlamendile kirja, milles palus abi Läti haridussüsteemi keelereformi peatamiseks.

Skeem näitab Facebooki andmetele tuginedes, et Sergei Seredenko on kahes riigis toimunud solidaarsusprotestide korraldamise keskne tugiisik.

Protest Leedus?

Mõlemad, nii “Sputnik Läti” kui “Sputnik Eesti” artiklid mainisid, et Leedus toimub samasugune solidaarsusprotest.

Kuigi Russki Mir koduleht nimetas Leedu kogunemise asukohaks Vilniust, ei suutnud DFRLab kontrollida, kas 16.novembril tegelikult ka protest toimus. Ükski veebipõhine artikkel või sotsiaalmeedia postitus ei kinnitanud seda. Sellest hoolimata oli DFRLabile teada Leedu toetus 23. oktoobril 2017 Riias toimunud protestile.

31. oktoobril 2017 avaldas Venemaa riiklik televisioon “Vesti Kaliningrad” Leedu Sotsialistliku Rahvapartei esimehe Giedrius Grabauskas kommentaari.

Video algas protestilooga Riias. Mispeale selle asemel, et samal teemal jätkata, rääkis Grabauskas tõestusmaterjale esitamata, et Leedu sõdurid korjavad kokku vene kirjandust raamatupoodidest ja raamatukogudest.

Protest Luganskis, Ukrainas

16. novembril avaldas Russki Mir lühiartikli solidaarsusprotestist Luganskis. Vastav teade põhines Vladimir Dali Ülikooli avalike suhete keskuse juhataja Alyona Kochkina Facebooki postitusel.

Postituse juures oli kuus fotot üheksast tudengist, kes seisavad vene keele sõnaraamatu koostaja Vladimir Dali monumendi juures. Ühel osalejal oli käes plakat kirjaga: See, kes mõtleb konkreetses keeles, kuulub konkreetsele rahvale. / Vladimir Dal /

Postitusele oli lisatud  ka ühe tudengi tsitaat.

Katkend postitusest:

“Meie, Luganski Rahvavabariigi elanikud, oleme kaitsnud oma õigust mõelda, rääkida ja õppida emakeeles – vene keeles. Seetõttu otsustasime täna toetada Läti lapsi,” seletas V. Dali Majandus- ja Rahandusinstituudi üliõpilane Sergei Kondratjev lahti, miks protest tähtis on.

Üliõpilaste esindajal Sergey Kondratjevil on VKontakte (VK) keskkonnas konto. Tema profiilipilt ei ole küll väga selge, kuid tema kontol olevate teiste fotode põhjal saab väita, et just tema oli Luganski protestiaktsioonil plakatiga seisnud isik.

16. novembril toimunud solidaarsusprotesti fotod ilmusid ka Kondratjevi VK ajajoonele.

Ükski Luganski solidaarsusprotestil tuvastatud osaleja ei ole sotsiaalmeedia põhjal seostatav ühegi Läti või Eesti protesti organiseerijaga.

 

Protest Brüsselis

5. detsembril 2017 kogunes Euroopa Liidu parlamendiliikme Tatjana Ždanoka organiseerimisel Belgia venekeelne kogukond ka Brüsselis. Euroopa Komisjoni hoone ees protesteeriti ligikaudu tund aega Läti haridusreformi vastu.

Ždanoka oli kunagi Läti Kommunistliku Partei liige, kellel keelati 1991. aastal riigi poliitikas osalemine. Ta oli ka üks liidritest Interfrontis, poliitilises organisatsioonis, mis ei toetanud Läti iseseisvumist. Ta on 2004. aastast alates olnud Euroopa Parlamendi liige.

2014. aastal süüdistati Ždanokat koostöös Venemaaga, kuid sellest hoolimata esindab ta Euroopa Parlamendis endiselt Lätit.

Euroopa Liidu parlamendi liige Andrejs Mamikins tegi protestiteemalise postituse oma Facebooki lehel, millele lisatud piltidelt on näha, et osalejaid oli umbes viiskümmend.

Mamikins nimetab postituses Tatjana Ždanokale lisaks ka Degi Karayevit, kes korraldas 23. oktoobril Lätis sealse venekeelse kogukonna esimese keelereformi vastase protesti.

Brüsseli protestis osales ka MTÜ “Vene Kool Eestis” esindaja Alisa Blintsova, kes 5. detsembril postitas ka Facebook’is pildi, millel ta seisis teiste protestijate seas.

Postitus ise oli järgmine: “Ma piketeerin Euroopa Komisjoni koos lätlastega :-)”

Kokkuvõte

Läti venekeelne kogukond on suhteliselt tihedalt seotud venekeelse kogukonnaga Eestis. Avalike allikate põhjal võib öelda, et endine Vene ombudsman Eestis, Sergei Seredenko on ühenduslüli mõlema riigi kogukondade vahel.

Ükski solidaarsusmeeleavaldustest ei toonud kokku suurt hulka inimesi. Avalikes allikates levivaid pilte vaadates saab väita, et suurim protest toimus Brüsselis, kus osales ligikaudu 50 inimest.

Seevastu Läti peamine protestiaktsioon tõi kohalike allikate väitel kokku umbes 1500 inimest.

Ehkki solidaarsusprotestid olid väikesed, oli meediakajastus Sputniku erinevates kanalites, väga laiaulatuslik.

Meeleavaldused näitavad, et eksisteerib vene keele aktivistide võrgustik, kes teevad koostööd nii Euroopa Liidu piiride sees, kui ka väljaspool. Toimunud protestide suurus näitab aga, et nad pole suutnud viia oma muresid laiema avalikkuse ette.

Loo autor Nika Aleksejeva on Atlandi Nõukogu digitaalsete uuringute labori (DFRLab) teadur.