Propastopi raamatukogu – Galeotti: Kaose juhtimine

23.04.2018

Riigikogu Toimetiste viimane number avaldas tõlke Rahvusvaheliste Suhete Instituudi vanemteadur ja Euroopa julgeoleku-uuringute keskuse juhataja Mark Galeotti artiklist, mis analüüsib, kuidas juhitakse Venemaa globaalset mõjutustegevust. Lugu on algselt avaldatud Euroopa Välissuhete Nõukogu poliitikaülevaates.

Galeotti sõnul tundub, et mingit üldplaani olemas ei ole. On vaid üldine strateegia, mille eesmärk on nõrgestada ELi ja NATOt, suurendada Euroopa ja USA vahelist lõhet ning aren­dada Moskva huvidele paremini vastavat poliitilist ja kultuurilist keskkonda.

Autor kirjeldab oma analüüsis ära erinavates riikides kasutatavad tehnikad ning süveneb põhjalikumalt mõjutustegevuse planeerimisse ja juhtimisse. Ta seletab ära, kuidas tekivad samal narratiivil põhinevad , kuid erinevates kanalitest levitatavad inforünded.

Näiteks lisandub Galeotti sõnul suurematele propagandateemadele üldine lootus tekitada piisavalt segadust, kuulujutte, spekulatsioone, pooltõdesid, vandenõuteooriaid ja suisa valesid, et varjata Venemaa tegelikku tegevust Ukrainas, Süürias ja kodus ning tekitada inimestes tunne, nagu objektiivset tõde polekski võimalik teada. Sest kui sul ei õnnestu inimesi oma tões veenda, tuleb nad panna kahtlema kõiges.

Ta lisab, et peale selle on kasutusel palju erinevaid võtteid ja sõnumeid. Osaliselt on see tingi­tud soovist tagada, et sõnumid ei kaotaks oma värskust ning et ei tekiks oskust ära tunda või tõrjuda Vene võtteid, ning osaliselt kampaanias osalevate jõudude suurest autonoomiast. Aktiivmeetmete konkreetne laad sõltub aga ka geograafiast ja kultuurist, sellest, milles konkreetselt on Euroopa eri riigid ja piirkonnad haavatavad ja millised lähenemisviisid nende puhul toimivad.

Ta toob näiteid Venemaa mitmesugustest eesmärkidest ja taktikatest mõju saavutamisel erinevate Euroopa Liitu ja NATOsse kuuluvate riikide kaudu ning avab detailsemalt Venemaa tegevused Bulgaaria, Prantsusmaa, Tšehhi, Ungari ja Ühendkuningriigi suunal, aga ka Eesti ja Poola osas.

Kes suunab Venemaa tegevust?

Sellele küsimusele vastab Galeotti põhjalikumalt. Ta ütleb, et Venemaa tege­vus on laiapõhjaline. Enamik ettevõtmisi selles on algatanud valitsusaparaati kuuluvad ja sellest väljapoole jäävad üksikisikud, kes juhinduvad Kremli soovidest, nii nagu nad neist ise on aru saanud, mitte mingist üksikasjalikust üldplaanist.

Tegevuste strateegiast paremini aru saamiseks avab Galeotti Putini administratsiooni hierarhiat ja isikuid selles ning kirjeldab, kes millise valdkonnaga tegeleb ja millise mõjuga see tegevus on.

Ta toob välja, et Venemaa aktiivmeetmete kampaaniale on iseloomulikud mitme­suguste jõudude alt-üles algatused, kuid samas hoiavad seda käigus ka Kremli üldi­sed juhised ja soovitused ning – meetmete õnnestumise korral – lootus poliitilisele ja majanduslikule kasule. Paljud algatused ei vii millenigi või lahustuvad lihtsalt selles hajutatud madalas müratasemes, millega venelased püüavad Lääne avalikku ja poliitilist diskursust häirida.

Lõpetuseks sõnastab Galeotti rea soovitusi, kuidas Venemaa mõjutustegevust paremini mõista ning sellega võimalikult efektiivselt toime tulla. Näiteks soovitab ka jälgita aktiivselt Venemaa presidendi administratsioonis toimuvat, tegeleda välisluure puudulikkuse vähendamisega, aga ka järjepidevate ja asümmetriliste vastulöökide andmise ja selle tarbeks relvade teritamisega.

Graafika Riigikogu Toimetiste kodulehelt