Twitteribotid ründavad Eestis: tõde või vale?

19.04.2018

Eelmisel nädalal jõudsid meediasse teated, et Eesti poliitikute ja arvamusliidrite Twitteri kontodele on aprillis tekkinud kümneid jälgijaid, kelle identiteet tekitab kahtlusi.

Asjast kirjutas neljapäeval, 12. aprillil geenius.ee, kes esitas kontode loomise eesmärgina kohe ka mitu hüpoteesi. Portaal kahtlustab ettevalmistusi tuntud isikute kontode ründamiseks või siis mingiks pikemaajaliseks mõjutusoperatsiooniks. Delfi Forte viskas oma loo pealkirjas koguni õhku küsimuse, kas tegemist pole mitte Venemaa trollivabriku rünnakuga.

Pahaendeliste pealkirjade valguses proovis Propastop juhtumis selgust saada. Esitasime mõned küsimused ja kontrollisime paari hüpoteesi.

Miks kontod kahtlusi tekitavad?

  • Kontod on loodud ühel ajal või lainetena. Näiteks mitmed kontod on loodud aprillis 2018, suur hulk suisa ühel päeval – 9. aprillil.
  • Paljude kontode profiilipildiks on “munapea”, st konto looja pole üles laadinud profiilipilti.
  • Uued kontod on väheaktiivsed, need ei oma reeglina jälgijaid, tweete ega päisepilti. Kui mõni tweet on, siis on tegemist kas viitega mängule või suvalisele segasele tekstile.
  • Enamike kontode jälgitavate nimekiri on suures osas kattuv.

Propastopi hinnangul saab selliste tunnuste alusel tuvastada küll robotkontosid, aga sarnased paistavad välja ka ka uued ja väheaktiivsed twitterikasutajad, kes on konto loonud juhuslikult ja ei kasuta Twitterit aktiivselt. Kõik need tunnused ei anna alust nimetada juhtumit täie kindlusega “botide armee loomiseks”.

Kas nimede taga on reaalsed inimesed?

Uute kontode juures torkab silma, et paljude nimed on lihtsa Google otsingu kaudu seostatavad reaalsete inimestega, enamasti noorte või lastega. Näiteks leidsime Eesti Jalgpalliliidu ja mõningate koolide kodulehtedelt mitme noormängija või õpilase profiili, mis seostuvad uute kontode nimedega. Järgnevalt mõned näited aprillis loodud kontodest:

Johanna Tomberg, andmed leitavad Eesti Jalgpalliliidu kodulehelt

Mathiias Oja, andmed leitavad Eesti Jalgpalliliidu kodulehelt

Mahtias Mõttus, andmed leitavad Eesti Jalgpalliliidu kodulehelt

Ralf Jorro, andmed leitavad Eesti Jalgpalliliidu kodulehelt

Rasmus Virkebau, andmed leitavad Eesti Jalgpalliliidu kodulehelt

Mattias Mänd, andmed leitavad Eesti Jalgpalliliidu kodulehelt

Sven Gerberg, andmed leitavad Elva Gümnaasiumi lehelt

Kas tegemist võib olla identiteedivargusega?

Esimesel korral teemasse süvendedes tekkis Propastopi toimetusel selline kahtlus, kuid siis õnnestus meil seostada üks vastloodud konto reaalse noore inimesega, kes kinnitas, et ta hakkas tõepoolest ise aprillis Twitteri kasutajaks ja libakonto tunnustega konto kuulub talle.

Kas sama kehtib ka teiste reaalsete nimedele viitavate uute kontode juures? Oleme kontakteerunud kontoomanikega ja vastuse saamisel anname tulemusest teada.

Identiteedivarguse hüpoteesi kummutamiseks saab iga lugeja soovi korral kaasa aidata. Kontrolli, kas Twitteris on konto sinu lapse nimega. Kui on, siis küsi, kas ta on selle ise selle loonud. Kui ei, siis anna sellest teada. Tuletame meelde, et Twitteri keskkond on seadnud kasutaja vanuse alampiiriks 13 aastat.

Kõrvalteemana märgime, et otsingu käigus tuli imestada, kui paljude Eesti laste isikuandmed, fotod ja pildid on veebis vabalt leitavad ja soovi korral kergesti seostatavad nende kooli, elukoha või huvialaklubiga. See ei tundunud kuigi turvaline ning on samas heaks materjaliks libakontode loojatele.

Miks on kontodel sarnased jälgitavad?

Üheks kahtluse allikaks on tõsiasi, et paljudel äsjaloodud kontodel on suures osas katuv jälgitavate nimekiri. Korduvad Välisministeerium, Genka, Mihkel Raud, Marina Kaljurand, Toomas Hendrik Ilves, Marko MihkelsonTaavet Hinrikus, Sten Tamkivi ja paljud teised Eesti arvamusliidrid.

Kas pole kahtlane, et noored ühtäkki massiliselt poliitikahuvilisteks hakkasid?

Paraku pole selles mustris midagi veidrat. Nimelt just sellist nimekirja soovitatakse Twitteri poolt igale uuele Eestist pärit liitujale. Tõestuseks lõime uue konto ning vaatasime, keda Twitter soovitab jälgima hakata. Fotol on näha, mida Twitter välja pakkus. Kõik needsamad, mis teistelgi aprillis loodud kontodel.

Kokkuvõte: ränki kahtlusi ei kinnita miski

Propastopi analüüs näitab, et vähemalt hetkel ei ole kuigi palju tõendeid massilise vaenulike robotkontode loomise kohta ning Venemaa trolliarmee sepitsusi meil tõendada ei õnnestunud.

Pigem on uute kontode taga reaalsed noored inimesed, kes ei kasuta Twitterit aktiivselt. Nende aktiivsuse kasvu põhjuseid tasuks eraldi analüüsida.

Sarnased jälgitavate nimekirjad on seletatavad aga Twitteri algoritmiga, mis püüab uutele kasutajatele populaarseid jälgitavaid ette sööta.

Twitteri populaarsuse kasvule Eestis on kindlasti kaasa aitamas ka erinevad telesaated, milles saab tweetide kaudu osaleda. Näiteks on 4. aprilli ETV saade “Suud puhtaks” olnud ajendiks mitmete uute kontode loomisele.

Pildid: ekraanitõmmised Twitteri keskkonnast, avapilt Rob McDonalt / Flickr / CC

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter