Propagandakuu märts

05.04.2018

Märtsis domineerisid teemadena infosõda ja külma sõja uus tulemine. Skripali mürgitamise juhtum ja Cambridge Analytica paljastused Facebooki andmete kasutamisest panid sellele arvestatava aluse.

Balti riikide mittekodanike teema Al Jazeera USA kanalis

Märts tõi kaasa Balti riikide venekeelsete elanike ja mittekodanike olukorrast kõneleva saate Al Jazeera Ameerika Ühendriikide kanalis, kus Eesti osas sõna saanud kõneisikud Aleksandr Zukerman ja Yana Toom maalisid ebakohast infot esitades üsna tumedates toonides pildi. Paisutatud olid nii mittekodanike hulk Eestis, Vene kodanike arv, kui ka vene keelt kõnelevate inimeste osa Eesti elanikest.

Inglismaa meediaregulaator RT kallal

Skripali juhtumi valguses on Inglismaal uut hoogu saanud arutelu Venemaa propagandakanalite edastamise lubamise või keelamise osas. Briti kommunikatsiooniamet Ofcom on teinud avalduse, kus teatati uurimise algatamisest RT tegevuse suhtes Inglismaal. Nimelt on RT avaldanud Suurbritannia-vastaseid lugusid ka varem, kuid märtsi alguses toimunud mürgitamisjuhtum on toonud selliste lugude laine ning see on pannud kanalite keelamise suunal rattad jälle pöörlema.

Raul Rebane infoohtudest ja eesti keelest kui kaitsekilbist

Märtsis ilmus Vikerraadio päevakommentaarides kaks arvamusavaldust Raul Rebaselt. Esimene neist mõtiskles Eurobaromeetri meedia ja infoohtude kohta tehtud uuringu tulemuste üle, mille järgi Eesti elanikud peavad valeuudiseid vähemal määral probleemiks kui seda hindasid teiste uuringus osalenud riikide elanikud.

Teises päevakommentaaris analüüsib Rebane eesti keele kui kaitsekilbi olemust infosõjas. Ta kirjutab: „Kümmekond aastat tagasi, pärast pronksiööd, küsis Eesti suur sõber, Ukraina professor Georgi Potseptsov: “Kas te eestlased ikka ise saate aru, kui suur kaitsekilp on teie keel?” Georgi on kaasaja psühholoogiliste sõdade teooria guru, kelle Eestis viibimise üks põhjuseid on tihti olnud Haapsalu, kust ta otsib ja leiab loomerahu.

“Te saate kõigist aru, aga keegi teist aru ei saa!” oli üks tema mõtteid ja see on suur konkurentsieelis, eriti praegu.““

Kindral Riho Terras küber- ja infosõjast

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras andis pikema intervjuu ajakirjale Sõdur, milles muuhulgas räägib ta ka küber- ja infosõjast. Ta ütleb: „Laiapindse riigikaitse mõttes tuleb läheneda terviklikult nii küber-, majandusohtudele, kui ka infosõja ohtudele. Ma arvan, et propagandasõjas tuleb positsioone paika saada ja selles võitlemises on tarvis vahendeid, mis on spetsiaalselt selle jaoks mõeldud. Ka tänases riigieelarves oluline strateegilise kommunikatsioonieelarve suurendamine näitab seda. Me ise oleme õppustega tõestanud, et teema on vajalik ja sellega tuleb edasi tegeleda, mingisugused võimed on meie kaitseväes juba tekkinud ja see on üks osa meie lahingutest.“

Edward Lucas Venemaa uuest külmast sõjast

Märsis avaldas Postimees Edward Lucase arvamusloo Venemaa globaalsest situatsioonist ning senise propagandategevuse tulemitest. Ta kirjutab: “Keemiarünnak Suurbritanniale on osutunud igas mõttes edukaks, tuues välja erimeelsused ja nõrkused läänes ja pakkudes loiu valimiskampaania viimasteks päevadeks teretulnud rahvusvahelise intriigi särinat. See varjutab kõik mured – majanduspoliitilise vaakumi, endeemilise korruptsiooni või ühegi tõsise konkurendi puudumise valimissedelil.

Selle asemel iseloomustas valimiskampaania lõppvaatust ergutav propaganda: välismaalased kohtlevad Venemaad taas ebaõiglaselt, esitades puudulike tõendite alusel ja moraalse nõrkuse positsioonilt süüdistusi ja kehtestades sanktsioone.“

Gerassimovi doktriini tekkimisest

Märtsi Foreign Policy avaldas Venemaa eksperdi Mark Galeotti artikli, milles ta kirjutab termini „Gerassimovi doktriin“ tekkimisest. Ta kirjeldab, kuidas 2013. aastal kindral Valeri Gerassiomovi trükituna avaldatud kõne on tänaseks omandanud kurikuulsa tähenduse, andes sisu mõistele „Gerassimovi doktriin“.

DFRLab: Venemaa ajakirjanikud trolle paljastamas

Atlantic Councili digitaalne uurimislabor DFRLab avaldas märtsis artikli, mis selgitab mõistete troll ja  trollifarm tekkimist ning seostab neid Venemaal tegutsenud uurivate ajakirjanikega. Nimelt olid Venemaa ajakirjanikud need, kes 2013. aastal esmakordselt riigis tegutsevatest trollidest kirjutasid.

Johan Bäckman Jessikka Aro ahistamise eest kohtu all

Postimees avaldas märtsis uudise, mille kohaselt tuleb Kremli marionetil, Johan Bäckmanil, Helsingi ringkonnakohtus silmitsi seista süüdistustega Propastopi lugejatele tuttava Jessikka Aro ahistamises ja raskes laimus. Prokuröride sõnul pani ta süüteod toime aastatel 2014–2016 ja nende eesmärk oli mõjutada ajakirjaniku tööd.

„Välisilm“ tegi kokkuvõtte Putinit ülistavatest lauludest

ETV välispoliitika saade „Välisilm“ tegi ülevaate Venemaa presidendist loodud lauludest. Saates teemat kommenteerinud David Vseviov ütles, et laulud on põnevad, kui mõista kuidas propaganda toimib. Ja muidugi kõige kurvem, seda sõna võib kasutada, on laulud, mis on esitatud nende laste poolt. Väikeste laste poolt, kellel on säravad silmad, kes on tulvil rõõmu, sest nende jaoks on elu nii ilus ja vaat, kui kõik see, mis on ilus, paigutub kategooriasse lilled ja liblikad ja sinna juurde tuleb Vladimir Vladimirovitš Putin. Ja nad loovadki pildi maailmast ja kui me neid laule kuulame, siis öeldakse otseselt, kes on vaenlased, kelle vastu tuleb siis minna Vladimir Vladimirovitši juhtimisel, nii et paneb kõik asjad paika. Ja midagi pole parata, palju sellest, mida meile süstitakse lapsepõlves, see jääb meid saatma läbi terve elu.

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter