26.03.2018
Propastop on mitmete propagandajuhtumite najal näidanud, kuidas Kremli propaganda üks eesmärke on lõhe loomine ja süvendamine Eestis elavate rahvusrühmade vahel. Üheks taolise lõhestamise viisiks on tunnuste rõhutamine, mis inimesi eristab: kui nad räägivad erinevas keeles, on erinevast rahvusest või eri kodakondsusega.
Selline keele- ja rahvuspõhine diskursus on juurdunud nii sügavale, et vaatab vastu ka meediatekstidest, mis pole kirjutatud otseselt propagandaeesmärkidel. Sobivaks näiteks on siin viis, kuidas kajastati Idanaabri meedias uudist Elina Nechayeva võidust Eesti Laulu konkursil ja tema sõidust Eurovisioonile.
“Sel aastal esindab Eestit venekeelne lauljatar,” teatas MK.ru. “Kes on see vene lauljatar, kes esindab Eestit,” pärib AI.ru. Telekanal Zvezda pealkirjastas oma uudise aga “Vene ooperilaulja esindab Eurovisioonil Eestit.” (Sarnaselt eesti keelega on vene keeleski väljendil “Vene laulja” kaks tähendust: kui see on kirjutatud suure tähega, tähendab see Venemaa lauljat, väikese tähega kirjutatuna aga vene rahvusest lauljat. Lause alguses suure tähega kirjutatult on tähendus lugeja otsustada). Lauluvõistluse lähenedes on oodata sarnaste käsitluste sagenemist.
Eesti lugeja jaoks võib tunduda veider, kuidas kõigis neis kajastustes on rõhutatud Nechayeva rahvust või keelt. Kui sellist diskursust kasutab Eesti oma meedia, ei pruugi see sama reljeefselt silma jääda. Õnneks on aeg siin edasi läinud. 2007. aastal nimetatiriiklikku lõimumispoliitikat vedanud asutust veel pentsikult “Mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuseks.” Täna saab Postimehe toimetus kriitikat sildistava infograafika pärast, kus osa eestimaalasi sümboliseeriti punatähe, sirbi ning vasaraga, ning palub selle eest vabandust. Kuid endiselt võib leida meediast artikleid, kus peetakse vajalikuks mainida, et kelmuses osalenud isik rääkis vene keeles.
Mis aitab meedias rahvuspõhise käsitluse kadumisele kaasa?
Loe lisaks:
Pildid: kuvatõmmised loos viidatud artiklitest.