Infooperatsioon – moesõna

15.03.2018

Propastop on märganud, kuidas viimasel ajal on Eesti meedias hoogustunud sõna “infooperatsioon” kasutamine. Kahjuks pole aga sõna levikul termini algse tähendusega suurt pistmist, mõistest on hoopis saanud silt, millega püütakse märgistada oponente. Kõlab ju väide, et keegi korraldab infooperatsiooni, pahaendeliselt ja kurjakuulutavalt. Sildi sisuks on mulje loomine, et vastasel on käsil varjatud pahatahtlikel eesmärkidel avaliku arvamuse ja meediaga manipuleerimine.

Sarnase sildistamise alla kuulub ka oponendi kasulikuks idioodiks või mõjuagendiks kutsumine, aga ka igasuguse info ilma  selle sisusse süüvimata libauudisena märgistamine.

Mõned näited sõna “infooperatsioon” väärkasutamisest:

Andres Herkel hindab Jevgeni Ossinovski tegevust.

Urmas Reinsalu kommenteerib Tallinna linnavalitsuse tegemisi.

Eveliis Padar ja Häli Tarum kritiseerivad MTÜ-d Ühiskonnauuringute Instituut.

Raivo Aeg võtab sõna Oudekki Loone ülesastumise kohta Kreeka meedias.

Infooperatsiooniks nimetas Läti kaitseministeerium ka Norvik panga suuromaniku intervjuu kõlanud väiteid Läti Panga esimehe kohta.

Juhime tähelepanu, et ühelgi juhul näidetest pole tegemist infooperatsiooniga. Pigem sobiksid siin tegevuse kirjelduseks PR-kampaania või meediaaktsioon. Võibolla ka kallutatud info jagamine, valimiskampaania, püüd avalikkust mõjustada – kuid siiski mitte infooperatsioon.

Mis siis on infooperatsioon? Eelkõige tähendab see mõiste sõjaväe tegevust oma eesmärkide toetuseks inforuumis. Nii kuulub siia alla näiteks vastase desinformeerimine, tema moraali õõnestamine, luureinfo kogumine. Mõiste alla käib ka näiteks elektrooniline luure või vastase eksitamine libasõjatehnikaga. Sellised operatsioonid toimuvad reeglina vastase päris- või inforuumis, hästi organiseeritult ja sihikindlalt, vahel varjatult. Loe ka leitnant Urmas Abeli artiklit.

Mõistel pole tänapäevase hübriidsõja puhul enam nii selge sisu kui varem. Näiteks võib Pronksiööl Eesti vastu suunatud laimukampaaniat nimetada infooperatsiooniks, ehkki selle taga polnud otseselt Venemaa armee. Seevastu hiljutine rivilaulu-juhtum infooperatsioon pole, selleks puudus juhtumis planeeritus, koordineeritus ja eesmärgipärasus.

Seega on tegemist mõistega, mida rangelt piiritleda ei saa. Seda enam peaksime olema avalikkuses tagasihoidlikumad selle kasutamisega, et mitte pidada igasugust oma arvamuse avadamist ja vaadete propageerimist kohe “infooperatsiooniks”. Muidu lisame ka oma asjalikule sõnavõtule portsu demagoogiat.

Foto: Rusty Sheriff / Flickr / CC

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter