Müüdimurdja 1. osa

Kremli propagandat jälgides võib tähele panna kindlaid väiteid või mõttekäike, mida üha uuesti eetrisse paisatakse. Oleme neist propagandamüütidest teinud kokkuvõtte, et neid oleks lihtne tekstidest tuvastada.

Märksa keerulisem on näidata, miks need müüdid valed või vildakad on. Näiteks Kremli meedia mõjuväljas elavale inimesele on päris keeruline tõestada, et tema jälgitavas massimeedias korrutatud väited ei vasta tõele. Napib ülevaatlikke viiteid, selget tõestuskäiku. Sama küsimus kerkib ka Lääne sõpradele oma seisukoha selgitamisel: nendegi arvamused rajanevad tihti meedias ringlevatel müütidel, mis ei pruugi tõele vastata.

Selle olukorra muutmiseks alustame uue rubriigiga, milles demonstreerime, miks Eesti suhtes ringlevad propagandamüüdid on ekslikud. Eesmärgiks on luua tõestus, mida saab ka eesti keelt mitte rääkivatele inimestele jagada. Selleks on tõestuskäigu lõpus mitmekeelsed viited.

Müüt 1: Eesti olevat astunud NSV Liitu vabatahtlikult

Esimeseks müüdiks, mille kummutamise ette võtame, on Kremli propaganda väide, mille võib kokku võtta lausesse “Nõukogude Liit ei okupeerinud Eestit, vaid Eesti astus Nõukogude Liitu vabatahtlikult”.

Kus võib müüti kohata?

Kremli propagandameedia jutusaadetes mitmete saatekülaliste mõttekäikudena, samuti veebiartiklites. Näiteks selles Venemaa riikliku uudisteagentuuri loos, selles ja selles postituses viidatud saates.

Miks seda müüti levitatakse?

Müüdi kasutamine võimaldab väita, nagu oleks Eesti Nõukogude perioodi tagajärgedes ise süüdi. Samuti aitab müüt õigustada Venemaa suurriiklikku sekkumist Eestis toimuvasse ning öelda, nagu kuuluks Eesti Venemaa huvisfääri. Müüt võimaldab süüdistada ka Eestit ajaloo võltsimises ning  tekitada nii lõhet Eestis elavate erinevate rahvusrühmade vahel.

Lisaks õigustab Venemaa sarnase müüdiga Krimmi annekteerimist.

Kummutame müüdi

Müüdi kummutavad ajaloolised sündmused, mis tõestavad Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt:

• Juunis 1940 alustab NSV Liit ettevalmistusi iseseisva, rahvusvaheliselt tunnustatud ja II maailmasõja puhkedes end neutraalseks kuulutatud demokraatliku Eesti Vabariigi okupeerimiseks.  9. juunil 1940 annab NSVL Kaitserahvakomissar marssal Semjon Timošenko koos kindralstaabi ülemaga välja direktiivi nr 02622, millega käivitatakse ettevalmistused sissetungiks Eestisse.

• 14. juuni 1940: Nõukogude Liidu väed alustavad õhu- ja mereblokaadi Eesti vastu, Soome lahe kohal tulistatakse nõukogude lennukite poolt alla Tallinnast Helsingisse regulaarlendu tegev reisilennuk Kaleva.

• 16. juuni 1940: Nõukogude Liit esitab Eesti vabariigile ultimaatumi, millega nõuab täiendavate Punaarmee väeosade paigutamist riiki ja valitsuse vahetumist Moskvale meelepärase vastu.

• Juuni 1940: Vabariiki saabunud Punaarmee toel viib NSV Liit Eestis läbi riigipöörde, millega seatakse ametisse Nõukogude Liidule kuulekas nukuvalitsus.

• Juuli 1940: Nukuvalitsus korraldab erakorralised valimised, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Valimised pole ei vabad ega demokraatlikud, osalema lubatakse üksnes Nõukogude Liidule vastuvõetavad isikud, valimistulemusi võltsitakse.

• August 1940. Libavalimiste kaudu saab võimule ebaseaduslik Riigivolikogu, mis korraldab Eesti liitumise Nõukogude Liiduga.

Eesti annekteerimist ja okupeerimist NSV Liidu poolt pidasid ebaseaduslikuks enamus maailma riike. Neis jätkasid tegevust Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused. Eriti järjekindlalt ajasid 1940-1991 aastatel mittetunnustamispoliitikat USA, Vatikan ja Iirimaa.

Eesti liitmist NSV Liiduga tunnustas vaid natsi-Saksamaa koos mõne endast sõltuva riigiga.

Kokkuvõte

Eesti ei astunud NSV Liitu vabatahtlikult, vaid NSV Liit okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991. aastal. 1994. aastal lahkusid Eestist endise NSV Liidu õigusjärglase Vene Föderatsiooni väed.

Loe lisaks eesti keeles, inglise keeles ja vene keeles (esimene, teine ja kolmas venekeelne viide).

Pildid: Thomas Hawk /Flickr / CC, Okupatsioonide muuseumi foto Wilson44691 /Wikipedia /CC