Kas Briti uuring viib tegudeni?

29.01.2018

Viimastel kuudel on Eestis käivitunud elav mõttevahetus Kremli propagandasõnumite mõju üle. Detsembris tõusis päevakorda PBK juhtum, eelmisel nädalal pöördus aga tähelepanu Briti uuringule, mis andis Eesti venekeelsete elanike meelsuse kohta ehmatava hinnangu.

Kuidas uuring avalikuks sai?
Varasema viite uuringule leidsime Briti väljaandest The Guardian oktoobrist 2017. Postimehe sõnul tutvustati uuringut valitud Eesti riigiasutuste kommunikatsiooniekspertidele Suurbritannia saatkonnas detsembris 2017. Esimesena mainis uuringut aga avalikult Andres Jõesaar ETV saates “Suud puhtaks” 10. jaanuaril. Tema sõnade jälgi hakkas ajama Eesti Päevaleht, jõudes uuringu tellijale ja teostajale, kuid ei pääsenud ligi sisule.
Tundus, et teemaks saab hoopis uuringu salastatus, kuid pärast seda, kui meediasse jõudis kokkuvõte uuringust, pöördus tähelepanu sisule.

Millest uuring räägib?
Uuringut täismahus avaldatud pole, ajakirjanduse vahendusel on jõudnud avalikkuse ette üksnes põhijäreldused. Nende põhjal valitseb eesti- ja venekeelse kogukonna vahel suur eraldatus. Venekeelsed Eesti inimesed jälgivad palju Venemaa propagandameediat ja nende hoiakud langevad Kremli levitatud sõnumitega kokku.
Täpsema ülevaate uuringu järeldustest saab lugeda Postimehes või Delfis avaldatu vahendusel.

Kas uuringu järeldused vastavad tõele?
Eesti Päevalehes avaldatud intervjuust professor Triin Vihalemmaga jääb mulje, et uuringu põhijäreldused peavad laias laastus paika. Ülevaate Eesti venekeelsete inimeste kogukonnast on andnud ka Bergeni ja Tallinna Ülikooli uuring 2017. aasta sügisest, ka selle teadustöö järeldused kattuvad vähemalt osaliselt Briti uuringuga.
Samuti saab viidata  2016. aastal Eesti Ekspressis avaldatud niinimetatud Ida-Virumaa salamemole, mis tundub samuti Briti uuringu mitmeid järeldusi kinnitavat.

Teisalt, Kuku raadio saates Kirillitsas Eesti avaldati arvamust, et osad uuringu järeldused on vildakalt tõlgendatud. Kuni uuringu sisule ei pääse ligi, pole võimalik öelda, et avalikustatud järeldused vastavad tõele.

Kuidas on uuringut kajastanud Kremli propagandameedia?
Nädala jooksul on Venemaa meedia kirjutanud teemast vaid paar lugu. Regnum puudutab uuringu sisu mõne lausega, tähelepanu pööratakse pigem uuringu salastatusele ning püütakse näidata, nagu tahaksid britid hakata varjatult Eesti venekeelsete inimeste hoiakuid muutma. Gosnovostis kommenteerib  Sputniku kaudu uuringut Alisa Blintsova.
Tundub, et Kreml ei soovi laialt levitada sõnumit, et tema mõjutustegevus naabrite juures on edukas. Sama mulje jäi ka juba viidatud salamemo juhtumis, kus Venemaa propagandameedia püüdis memo järeldusi pisendada ja ümber lükata.

Kas uuringule järgnevad ka teod?
On positiivne, et Eesti julgeoleku ühe põhiküsimuse üle aktiivselt arutatakse. Kas on märke, et ollakse sõnadelt jõudnud ka tegudele?
Kremli propagandakanalite mõju vähendamiseni seni jõutud ei ole. PBK jätkab tööd täpselt samal viisil nagu enne diskussiooni puhkemist, segades Venemaa propagandat kohalike uudiste ja meelelahutusega. Kanal pole tähistatud propagandamärgisega, ehkki sellest võiks kasu olla – paljud venekeelsed vaatajad ei teadvusta, et vaatavad sellest kanalist propagandat.
Eestile soodsate sõnumitega venekeelsete elanikeni jõudmises pole samuti suuri edusamme ette näidata. Professor Mati Heidmetsa arvamuslugu kirjeldab, kuidas peaks positiivse sõnumi üles ehitama. Marju Lauristin aga kirjutab, et suurteks barjäärideks lõimumise teel on  ka eestikeelse kogukonna hoiakud ning olukorra muutmiseks tuleks mõjutada ka neid.

Pildid: kuvatõmmised loos viidatud artiklitest.

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter