Kolm Läti-vastast Venemaa propagandamüüti

11.01.2018

Euroopa Poliitikauuringute Keskuse kaasautor Mārtiņš Kaprāns analüüsis Läti kohta käivaid Venemaa propagandasõnumeid ning tõi neist esile kolm enimkasutatavat.

Autori väitel on Venemaa 1990. aastatest alates levitanud Läti kohta kolme suurt propagandanarratiivi:

  • riik süstemaatiliselt diskrimineerib Läti venekeelseid elanike;
  • fašism on Lätis kasvutrendis ning
  • Läti on ebaõnnestunud riik.

Autori sõnul on need Läti kohta käivad väited Venemaa meedias kasutusel igapäevaselt, kuigi nende mõju elanikele veel ebaselge.

Kaprāns lükkab oma analüüsis need narratiivid ümber Lätis korraldatud arvamusküsitlusele tuginedes, millest selgub, et Läti venekeelsed elanikud ei näe valitsuse tegevuses ohtu nende keelele või kultuurile. Vastanutest rohkem kui pool uskus, et sellist ohtu Lätis pole.

Rahvustevahelisi suhteid hindas uuringu põhjal heaks või rahuldavaks koguni 88% elanikest ning ühe näitena toodud Läti kremlimeelsete radikaalide poolt levitatavat vandenõuteooriat, nagu rajaks riik venekeelsete Läti elanike jaoks koonduslaagreid usub, uuringu põhjal alla 2% inimestest.

Fašismi kasvu süüdistuse narratiivi põhineb Nõukogude Liidu aegsel müüdil Läti Leegionäridest, keda peeti sel perioodil Saksa armee käsilasteks, mistõttu nende mälestamine ning tunnustamine riigi poolt on natsismi ülistamine ja natsikuritegude õigustamine. Küsitluse põhjal ei leia lätikeelsed ega ka venekeelsed elanikud sellist seost ning 11% venekeelsetest elanikest on arvamusel, et Läti riiki juhivad fashistid.

Ebaõnnstunud riigi narratiivi osas toob autor välja, et Läti kasvava majanduse, suurenenud sissetulekute ja üldise rahulolu tõusu mõju paistab välja ka küsitluse tulemustest, mille järgi on venekeelsete Läti elanike seas pessimism riigi osas oluliselt vähenenud ning ebaõnnestunud riigi narratiiviga nõustub kõigest 3,6% elanikest.

Propastop on varem avaldanud kolme Balti riikide suunas kasutatavate Kremli narratiivide võrdluse. Põhielementides on Mārtiņš Kaprānsi poolt välja toodud narratiivid pisikeste erinevustega kasutusel kõigis kolmes Balti riigis.

Graafikud: autor Mārtiņš Kaprāns, allikas https://infogram.com/step-by-step-charts-1h174930dmpq4zj

Foto: cepa.org

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter