Saksa Sputnik avaldab Eesti kohta valesid

Propastop on kirjutanud läbi sügise, kuidas Eestit puudutavad Kremli propagandasõnumid rõhutavad üha sagedamini müüti, nagu oleks Eesti majandus väga raskes seisus. Lisaks püütakse tekitada vastuolusid Balti riikide ja muu Euroopa vahele. Sellise teema ühe näitena avaldas hiljuti loo saksakeelne Sputnik.

11. detsembri analüüsis teatab see Venemaa propagandakanal Saksamaal, nagu keelduvat Euroopa Liit rahastamast kõiki Leedu, Läti ja Eesti poolt esitatud pikaajalisi projekte. Kõne all on Rail Baltic, Klaipeda LNG terminal ja Visaginase tuumaelektrijaam.

Sputniku meelest tahab Euroopa sel viisil suunata Balti riike Venemaaga suhteid taastama. “Selles olukorras ei jää Balti riikide poliitikutel muud üle, kui uute tööturgude ja transpordiühenduste pärast Venemaaga rahu otsida”.

Kas väited Balti projektide peatamisest vastavad tõele?

Ei vasta, tegemist on valega. Euroopa Komisjon otsustas sel suvel Rail Balticut rahastada 110 miljoni euroga ning panustab projekti kokku 734 miljonit eurot, mis katab projekti maksumusest 85%. Klaipeda LNG terminali kohta ütles Euroopa Komisjon selle aasta novembris, et on heaks kiitnud Leedu riigiabi sellele projektile. Visaginase tuumajaama projekti on Leedu valitsus aga külmutanud mitu aastat tagasi.

Miks Sputnik selliseid valesid esitab?

Propastopi meelest püüab propagandakanal sel viisil soodustada Venemaa-vastaste sanktsioonide murendamist. Arvestades Saksamaa suurt panust EL eelarvesse tahetakse sealsele publikule sisendada arvamust, nagu raisataks nende raha riikides, mis iseenda majandamisega toime ei tule. Venemaa-mõistjate (Russlandversteher) jaoks on Balti riikide kremlikriitiline positsioon niikuinii pinnuks silmas. Nüüd vihjatakse neile, et Balti riikide toetuseta jätmine võiks viia tihedama koostööni Venemaaga.

Juhtum on näiteks ka Idanaabri propagandavõrgustiku koostööst. Kõnealune “analüüs” avaldati 10. detsembril Venemaa kremlimeelse uudisteagentuuri Regnum lehel, päev hiljem refereeriti seda aga juba saksakeelses Sputnikus. Kirjatüki autor on Juri Barantšik, valgevene kodanik, keda kodumaal süüdistati rahvustevahelise vaenu õhutamises ning kes seepeale palus Venemaalt poliitilist varjupaika.

Pildil: kuvatõmmis artiklist.