Propagandakuu november

November oli Propastopi mõistes Eesti-vastase mõjutustegevuse osas üsna tagasihoidlik ja rahulik kuu. Venemaa suunalt püsis mõõdukas foon, mida hoiti üleval enamasti juba tuttavate propagandaloosungite pikkimisega erinevatesse lugudesse riiklikus meediakanalite võrgus. Silmapaistvamaid lugusid oli üksikuid ning nendest on meie blogi juba pikemalt kirjutanud. Näiteks tabas Eestit ühe nädala jooksul mitmest kanalist tulnud süüdistus ajaloo ümberkirjutamises ning „kuldse nõukogudeaja“ alaväärtustamises.

Teemadest, mis novembris eraldi postitusteks ei vormunud, saab välja tuua näiteks suvel Itaalia fotoreporteri poolt avaldatud ning palju tähelepanu pälvinud lapssõdurite teema jätk USA väljaandes Atlantic ning seda materjali on refereerimas ka Eestis tegutsev Venemaa propagandasabarakk Sputnik. Selle teema edasiarenguid ennustasime ette augustis avaldatud propagandahoroskoobis.

Arengu on saanud ka USA poolt Venemaa propagandaväljaannete võrgustikku kuuluvate ja USAs leviate kanalite ja nende kaastöötajate registreerimise nõudmise teema. Reutersi teatel tegi RT vajalikud registeeringud 13. novembril ning jätkab „probleemiga“ tegelemist. Venemaa on sellest tulenevalt kiirentatud tempos asunud kehtestama sarnast registreerimise ja raporteerimise kohustust Venemaal tegutsevate välisriikide meediakanalite suhtes.

Jätku on saanud ning ka oktoobri propagandakokkuvõttes avaldatud teema Soomes koostatud Venemaa võimaliku mõjutustegevuse analüüsist. Postimehest selgub, et meedias ilmunud raportit on kajastatud kallutatult ning sellele omistatud tähendusi ja mõju, mida see tegelikult ei sisalda. Jarmo Mäkelä sulest ilmunud põhjalik analüütiline lugu püüab selles segaduses selgust luua.

„Lihtsa nooruki“ kinnipidamine Eestis

Üheks enim Venemaa meediakanalites tähelepanu saanud juhtumiks oli novembri keskpaigas KAPO poolt kinni peetud väidetav FSB agent. See juhtum on saanud kümneid kajastusi ning täidab meediat kinnipidamisest alates iganädalaselt. Venemaa on käivitanud mõõduka kampaania noormehe suhtes kaastunnet tekitava tavalise noore inimese tagakiusamise kuvandi loomiseks. Seda teemat on novembris Delfis käsitlenud ka keeleteadlane Urmas Sutrop, kes kirjutab „FSB on juba mõista andnud, et jälle saabus sügis ning naabrid Eestist korraldasid PR-ürituse. Tõele au andes tuleb siiski osutada, et PR-üritust püüab korraldada just FSB. Ei meie kaitsepolitsei ega prokuratuur avaldanud üksikasju kinnipeetud kahtlusaluse kohta. Tema isiku paljastasid Vene Föderatsiooni diplomaadid ise. Ilmselt oli põhjus selles, et kui neile sai teatavaks, kui „nunnu“ noormehega on tegu, siis otsustatigi PR-üritus korraldada.“

Zapad 2017 järelkajad

Eraldi teema, mis novembris Venemaaga seoses meediaruumi täitis, oli suurõppuse Zapad 2017 järelanalüüside kajastamine. Seda on pikemalt käsitlenud Postimees, mis on avaldanud näiteks Leedu kaitseministri väljaütlemised nagu oleks Vene armee sõjaline võimekus märkimisväärselt paranenud  ning Venemaa armee tegutsemisvalmiduse operatiivsus nüüd 24 tunnist 48 tunnini. Lisaks on Postimees avaldanud pika analüütilise loo Zapadi õppuse järeldustest, milles kirjutab „NATO riikide järelanalüüsid on ühel meelel, et Zapadi näol oli tegemist Koola poolsaarest Musta mereni ulatuva ühendatud õppuste ahelaga, millest avalik oli vaid üks lüli – Valgevene osa. Kui keti lülid tervikuks liita, tuleb ilmsiks, et harjutati, kuidas jõuda järgmisest Maidanist tuumasõjani Lääne vastu.“

Sputniku valvefantaseerija

Delfi avaldas novembris pika loo ning intervjuu Venemaa propagandameedia võrgustiku ühele eestimaisele lülile, Sputnikule, kaastööd tegeva ja end kõrgeks Venemaa sõjaväeluure ohvitseriks pidava Villem Roodaga. Loost selgub, et Sputniku poolt eksperdina kasutatav inimene on suuremat sorti luiskaja, kelle sarnaseid kosmonaut/luureohvitser/vabadusvõitleja tüüpi „meistrimehi“ ikka vahest kohtab.

Eesti meedias infosõjast

Infosõja teemadel ilmus novembri jooksul mitmeid häid kirjutisi. Näiteks Edward Lucas avaldas Postimehes arvamusloo tehnoloogia rollist selles, kirjutades: „Maailma valitsemise koha pealt on tehnoloogiafirmad paljudest valitsustest tähtsamad. Spioonid tegutsevad jultunult (peaaegu) kõigile nähtavalt, kaubeldes mõjuvõimuga ja levitades propagandat. Igaüks, kellel on internetiühendus, võib tegutseda ajakirjaniku, kirjastaja või propagandistina.

—

Kõik need aspektid kujutavad endast meie julgeolekule suuri probleeme. Teisalt pole ähmastatus midagi täiesti uut. Külm sõda ei olnud nii selgepiiriline, kui seda mäletame. Lääne leeri kuulus kohutavaid diktatuure ning niinimetatud kommunistlik blokk oli retooriline vahend, mitte tegelikkus (Jugoslaavia, Albaania, Hiina ja Rumeenia olid nende riikide seas, kes tegid kodumaal ja välissuhtluses teistsuguseid valikuid).“

Ka Karmo Tüür on keskendunud oma arvamusloos võimalustele, mida internetikeskkonnad tänapäeval infosõjaks pakuvad, öeldes: „Eestile lähima megapolise Peterburi trollivabrik on ilmselt kõigile teada-tuttav nähtus. Selline kontor, kus järjekindlalt toodetakse infoprügi, mis piisava koguse ja oskusliku järeltöötluse käigus muutub toksiliseks relvaks. Selliseks relvaks, mille mõjul on võimalik suunata noori vihaseid mehi näiteks «vabatahtlikuna» Ukrainasse nn rahvavabariikide kahurilihaks.

Paraku puudutab see jutt ka meid. Üsna lahtise tekstiga kirjutavad Venemaa enda eksperdid, et Moskva jätab endale võimaluse õhutada Euroopas separatistlikke tendentse.

—

Kui küberhügieenist on ehk juba kõik kuulnud (väga lihtsustatult: ära kliki iga linki!), siis täpselt samamoodi tuleb endale ja lähedastele teadvustada infohügieeni. Kui te näete tänaval läikivas paberis kommi või saiatükikest, siis te ju ei korja seda maast üles ega soovita oma lapsel see põske pista?“

Infoga manipuleerimisest on kirjutanud ka Postimehe Tehnika lisa, avaldades Freedon House raportil põhineva loo sotsiaalmeedia kasutamisest dissidentluse mahasurimisel. „Infoga manipuleerimist sotsiaalmeedias tuvastati 12 kuu jooksul vähemalt 18 erinevas riigis, nende hulgas ka USAs. Ühtlasi toodi välja, et kui ühendriigid (ja ka näiteks Venemaa) kasutavad selliseid meetmeid peamiselt oma välishuvide edendamiseks, siis üha enam riike rakendavad sotsiaalmeediat ka sisemise poliitilise vastupanu mõjutamiseks, jälgimiseks ja maha surumiseks.“

Eestlastest ja venelastest ning Eestist ja Venemaast

Postimehes on eestlaste ja venelaste suhetest, eripäradest ja Venemaa ambitsioonidest nende suhete mõjutamisel kirjutanud nii Andrei Kuzitškin kui ka Ivan Makarov. Analüütilises võtmes on neid suhteid Peterburis esitletud ning palju vasturääkivusi sisaldavat materjali põhjal kommeteerinud ka Karmo Tüür, öeldes materjali kokkuvõtvalt: „Majandussanktsioonid mõjuvad Venemaale hästi, Balti riigid aga kannatavad ja neil saab minna ainult halvemaks. Nii võib lühidalt kokku võtta hiljuti Peterburis esitletud uurimust, mida hiljuti esitles sealne Pribaltika uuringute assotsiatsioon.“

Venemaa propagandatööstus eneseotsingutel

November tõi ka kaks üsna omapärast uudist Venemaa riigi eneseotsingutelt. Nimelt on Delfi andmetel Venemaa juhtkond saatnud suuettevõtetele seitsme leheküljelise instruktsiooni, et avaldada tuleb positiivses valguses edulugusid. Dokumendis on kirjas, milliseid artikleid on tarvis. Näiteks tuleb kirjutada uutest töökohtadest, teadussaavutustest ja uuest infrastruktuurist. Viimase puhul iseäranis sellistest, kus riik on rahastaja. Samuti on seal kirjas kuidas tuleb lugusid presenteerida ja seal on ka nädalased uudiste avaldamise tähtajad.

„Enamus inimeste elu muutus rahulikumaks, mugavamaks ja mõnusamaks,“ seisab esimeses dokumendis. „Kuid paljud näited sellest ei ole pälvinud meedia tähelepanu. Meie ülesanne on olla loov ja valida välja sellised teemad ja lood ja pakkuda neid meediale.“

Teine lugu räägib aga Postimehe vahendusel Venemaa meediaseaduse ja lastekaitseseaduse muutmise eelnõust, mille kohaselt: «Meedias, samuti suhtlusvõrgustikes keelatakse propageerida kriminaalset subkultuuri, see seisneb kuritegeliku maailma sotsiaalkultuuriliste väärtuste levitamises ning kuritegeliku käitumismalli köitvas kujutamises,»

Senaator Anton Beljakov tegi ettepaneku anda vene tarbijakaitseametile Roskomnadzor kohtuväline voli tõkestada «kuritegevust reklaamivad» veebilehed. Senaator viitab tõsiasjale, et seadusega on juba keelatud propageerida enesetappu, uimasteid, äärmuslust ja omasooiharust.

Venemaa karvane käes Brexiti kallal

Novembris avaldati analüüs, mis heidab valgust Brexiti kampaania ja referendumi ajal Venemaa poolt sotsiaalmeedias korraldatud mõjutustegevusele. Analüüsi keskmes on tegevus Twitteris, kus uuringu põhjal oli Brexiti protsessi mõjutamisega seotud 156 252 Venemaa kontot, millelt tehti ainuüksi hääletamispäeva ümbritseva kahe ööpäeva jooksul kokku ligikaudu 45 000 postitust.

Foto: kuvatõmmised väljaannete kodulehtedelt