Mihkel Raua teos tõmmati russofoobiasüüdistusse

Sel nädalal jõudsid Venemaa portaalidesse lood, mis süüdistavad kirjanik Mihkel Rauda ja tema äsjailmunud teost russofoobias. Nimelt sisaldab “Eestlase käsiraamat: 100 asja, mida õige eestlane teeb” peatükki “Eestlane kõnetab venelast”, mis loetleb üles 34 venelasi solvavat nimetust eesti keeles.

Teema sai alguse 27. novembril propagandasaidilt Baltnews, mille üks ülesandeid on Venemaa meedia jaoks Eestist süüdistavaid lugusid toota. Loos võtab sõna Dmitri Suhhoroslov Eesti ühendatud vasakparteist ja MTÜst Vene kool Eestis, kahetsedes, et meie sõnavabadus on jõudnud niikaugele, et avalikult russofoobset teksti võib vabalt levitada.

Järgmisel päeval levis lugu juba Venemaa uudisportaalidesse, saades juurde värskeid propagandistlikke nüansse. Izvestija.ru pani tekstile pealkirja “Eesti raamatulettidele ilmus solvamise juhend”, esitades teost siira õpikuna patriootidele, mis õpetab, kuidas peab venelastega suhtlema. Sarnase kallutatud tooniga käsitlesid teemat Rusvesna,  eadaily.co jpt. Kõige kaugemale läks Pravda.ru, mis lisas loole pilte EKRE tõrvikurongkäigust ja videolõigu “Suurest Pribaltika müürist”, millega Baltimaad soovivat end Venemaast eraldada. Omaette vaatamisväärsus on ka see Iz.ru videolugu, milles reporter näitab raamatut Tallinna inimestele. Kuna teema on veel suhteliselt värske, võib eeldada, et propagandalugude nimekiri pole sellega lõplik.

30. novembri Kuku raadio saates “Kirillitsas eesti” loeti ette Mihkel Raua kommentaar süüdistustele: “Minu “Eestlase käsiraamat” on sügavalt irooniline teos ja täpselt sellisena – sügavalt iroonilisena – tuleb käsitleda ka kõnealust peatükki. Katsed näidata seda peatükki mingi russofoobia manifestina on kas rumalad või propagandistlikud, sest räägib see peatükk ju risti vastupidisest.”

Ka raamatu välja andnud kirjastuse Rahva Raamat toimetaja Rain Siemeri sõnul ei tohi teost tõsise käsiraamatuna võtta, nii pealkiri kui kogu raamat on eneseiroonia, mitte teistele näpuga näitamine.

Kas tegemist on tõesti russofoobse tekstiga, saab igaüks ise raamatut lugedes. Propastopi hinnang juhtumile langeb kokku autori omaga. Venemaa propagandameedia vaatab nimme mööda meelega mööda raamatu sõnumist ega taha märgata, et see on kirjutatud irooniana eestlaste mentaliteedi aadressil või isegi kriitikana meie iseloomu üle. Soovitame raamatu tõlkida, et venekeelsed lugejad saaksid selles ka ise veenduda.

Üldiselt aga peame sõna “tibla” ja muude sarnaste väljendite kasutamist taunitavaks, sageli ei mõisteta, kuidas nende kasutamine venelasi solvab.

Loe ka 2002. aasta juhtumist, kui kohtusse kaevati Eesti Päevaleht “tibla” kasutamise pärast reklaamis.

Pildid: raamatu foto: Propastop, kuvatõmmised.