Kas Twitteris toimetavad vaid robotid?

27.11.2017

Novembri esimeses pooles valmis NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskusel teine osa analüüsist, millega mõõdeti Twitteris NATO teemade venekeelset kajastamist seoses Balti riikide ja Poolaga. Tulemuseks saadi, et 80% venekeelsetest kajastustest, milles mainiti korraga nii NATOt kui ka Eestit, tehti botide ehk automatiseeritud kontode poolt.

Pealiskaudsel lugemisel võib tulemustest jääda mulje, et kogu Twitteri sisu ongi robotite poolt tehtud. Proovime olukorda selgust tuua ja vaadata, milline on selle suhtlemisvõrgustiku roll maailmas ja Eestis.

 

Twitter maailmas

Globaalselt on Twitteril 328 miljonit aktiivset kasutajat, selle arvuga ollakse maailma  sotsiaalvõrgustikes alles  esikümne piiril. Twitterit edastavad näiteks Facebook, Youtube, WhatsApp, Instagram. Raske on leida riiki, kus Twitter on kõige populaarsem sotsiaalmeedia, mõne statistika põhjal on selleks näiteks Lõuna-Korea. Euroopa riikides on Twitter enamasti 3-4 kohal.

Põhjuseid, miks Twitter oma suhteliselt pisikese kasutajaskonnaga omab globaalselt sedavõrd suurt rolli, on tema kasutajate profiilis. Twitter on suuresti arvamusliidrite keskkond, seal jagavad teemasid ajakirjanikud, avaliku elu tegelased ja muud ärksamad ühiskonna liikmed. Teemad, mis seal tõstatunud, liiguvad edasi suurema levikuga kanalitesse ning saavad sedasi rohkem tähelepanu, kui keskkond ise oma kasutajate arvuga võimaldaks. Näiteks sobib vaadata Bloombergi uuringut, mis kõrvutab Facebookis ja Twitteris kajastatavaid teemasid.

Maailmas on Twitteril libakontosid umbes 15% ehk 48 miljonit. See osakaal on palju suurem kui näiteks Facebookil. Üheks libakontode ja botide  arvukuse põhjuseks on Twitteri poolt pakutavad laialdased võimalused oma tegevust automatiseerida – loe selle kohta näiteks sellest postitusest.

 

Twitter Venemaal

Statcounteri andmetel jääb Twitter Idanaabri sotsiaalmeediamaastikul neljandaks, populaarsemad on Vkontakte ja Facebook.

Siiski on Venemaal Twitteril 2016. aasta mai seisuga ligi 9 miljonit kasutajat, mida on arvestatav hulk. NATO oivakeskuse analüüsist saab välja lugeda, et lisaks tavakasutajatele on Venemaal kasutajate grupp, mis koosneb meediaväljaannetest ja trollifarmidest, kes kõik ajavad Kremli poolt suunatud asja. Selliste kontode kaudu levitatakse lõviosa „asjalikest“ teemadest, näiteks NATOt puudutav. Sellistel juhtudel väändubki venekeelse Twitteri info propagandistlikuks mulliks, millel inimeste tegeliku arvamusega vähe pistmist.

 

Twitter Eestis

Eesti populaarseim sotsiaalmeediakanal on ülekaalukalt Facebook, millest Twitter oma umbes 150 000 kasutajaga on erinevatel andmetel viis kuni kümme korda väiksem.

Kohalikus Twitteri kasutamises võib näha globaalse vaatega sarnast mustrit. Pisike osa arvamusliidreid levitavad oma sõnumeid. Neid jälgib üsna väike, kuid väljundivõimekas seltskond, kes omakorda levitavad juba neid sõnumeid teistesse kanalitesse, kus need saavad märksa suurema tähelepanu.

2017. aasta augustis on Twitteris Eesti jälgitavamatest inimestest kirjutanud geenius.ee, kes on oma materjalid pannud kokku TwitterAudit.com keskkonna põhjal. Üks kõige populaarsem eestlane on reisiblogija Helena-Reet Ennet 1,3 miljoni jälgijaga. Näiteks Genkal on üle 60 tuhande, Toomas Hendrik Ilvesel üle 90 tuhande jälgija.

Palju on neist jälgijatest robotid? Geenius.ee näidetes kõigub see osakaalsuurel määral, 4% kuni 49% vahel. Sten Tamkivi, kelle jälgijatest pea pool on auditi keskkonna andmetel botid, on kogunud sellise tehisjälgijate armee ilmselt tänu oma arvestatavale positsioonile IT-asjades kaasarääkijana üle maailma ning tema mõtteavaldusi püüavad erinevad huvigrupid.

Eesti Twitterit kaitseb libainfo eest keelebarjäär. Võõrkeelsed botid kohalikku keeleruumi eriti ei jõua, originaalset eestikeelset sisu aga vaenulike trollifarmide poolt toota ei suudeta.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Twitteris on lihtne masinlevikut kasutada, ei saa kaugeltki järeldada, nagu tegutseksid selles keskkonnas üksnes robotid.  Pigem tasuks Eestil oma mõju suurendamiseks maailmas ka ise Twitterisse rohkem panustada, miks mitte ka automatiseeritud vahendeid kasutades.

Roboti foto: flickadoi / Flickr / CC. Graafik: Propastop

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter