Kas EL tegeleb liiga vähe Kremli propagandaga?

23.11.2017

Esmaspäevane ETV saade Välisilm pööras oma tähelepanu infosõjale ja soovis näidata, mida Euroopa on selle ohu tõrjumiseks ette võtnud.

Johannes Tralla saatelõik Brüsselist tõstatas kahtluse, et Euroopa Liit ei pööra Kremli propaganda tõrjumisele piisavalt tähelepanu. Mitme asjatundja suu läbi nähakse probleemi allikana Federica Mogherinit, EL välisasjade kõrget esindajat, kelle poliitikat peetakse Venemaa suhtes liiga leplikuks. Just Mogherini juhitav valdkond vastutab Euroopa Liidu strateegilise kommunikatsiooni eest ja ehkki siia  panustatakse lisavahendeid, lähevad need suurel määral Balkani ja Araabia suunale. Kremli mõjutustegevusega tegelejad aga Euroopast raha juurde ei saa, endiselt on see tegevus kõigest kolme palgalise EL välisesinduse ametniku töö. Enamus panusest on hoopis vabatahtlike ühenduste õlul, neist ühena toodi loos esile ka Propastop.

Teises reportaažis andis Ragnar Kond ülevaate Riias asuva NATO stratkomi keskusest. Tegemist pole ööpäevaringselt tegutseva operatiivstaabiga, vaid uuringuid koostava  ning nõu ja soovitusi andva ettevõtmisega.

Stuudios intervjueeris Tarmo Maiberg TTÜ rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölderit ja Euroopa poliitikauuringute keskuse kaasteadur Urve Eslast. Kõlama jäi mõte, et Euroopas on teadmist mõjutamise tehnikatest palju, kuid konkreetseid samme inforünnakute tõrjumiseks napib. “Kõik kurdavad halva ilma üle, aga keegi ei taha ohverdada neitsit, et seda ilma muuta,” kirjeldas Eslas olukorda.
Sama saatekülaline rääkis ka algatustest, mis püüavad riikideüleselt probleemiga tegeleda. Üheks neist on plaanitav eri maade ajakirjandusväljaannete vabatahtlik ühendus, mida seob hea ajakirjanduse järgminine. Sellise ühenduse kvaliteedimärk lubaks inimestel infoallika usaldusväärsuses kindel olla. Juttu oli ka Washington Postis ilmunud Toomas Hendrik Ilvese artiklist, milles tehakse ettepanek luua omalaadne küber-NATO, mis koondaks digirünnakute vastu vaba meediaga riike kõikjal maailmas. Eslas pakkus, et sellise algatuse vedaja ja organiseerija rolli võiks endale võtta Eesti kui kõige suurema meediavabadusega riik maailmas.

Saadet saab järelvaadata siit, ja pärast 30 päeva möödumist ERR arhiivst.

Ka selle nädala välisilma dokk rääkis kommunikatsioonist. Hispaania režissööri Héctor Carré “Post Truth Times” püüab näidata viise, kuidas teha head ajakirjandust tõejärgses säutsuajastus. ERR kodulehel saab filmi järelvaadata nädal aega.

Pildil kuvatõmmised saatest.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter