Oodata on propagandalugusid Eesti majandusest

Propastop alustas augustis uut rubriiki „Propagandahoroskoop“, millesse täna teeme järgmise sissekande. Blogi toimetus jälgib aktiivselt Venemaa inforuumis Eesti kohta kirjutatut ning aeg-ajalt võtame jälgimise alla edasisteks arenguteks potentsiaali omavad teemad. Novembris 2017 pakume välja neli teema, mis võivad järgnevatel kuudel Venemaa meedias suuremat tähelepanu saada:

Eesti majandusprobleemid
Propastop on varem mitmel korral viidanud artiklitele ja uudistele, kus vähemal või rohkemal määral tuuakse sisse Eesti kehv majanduslik seisund ning suur sõltuvus eurotoetustest. Nende tõdemustega käib sageil käsikäes ka teema „nõukogude ajal oli Balti riikides elu parem“. Sellele toetuvalt tuuakse aeg-ajalt sisse ka mõttearendus „Balti riigid on Venemaale võlgu“.

Esimest korda tõime selle teemaarenduse postitusena välja juulis ning sealt edasi on seda kasutatud korduvalt.

Toimetus leiab, et see teema elab oma elu edasi ning saab üha rohkem meediapinda. Selle eesmärgiks on Venemaa elanike jaoks Eestist halvema pildi maalimine ning Euroopa liikmesriikide poliitikute ja elanike meelsuse mõjutamine, sooviga murendada ELi liikmesriikide ühtsust.

Balti riikide majanduse taandarengu nõukogude perioodil on veenvalt ära tõestanud Läti teadlane Gatis Krumins. Eesti majanduse tugevuse kohta saab aga parima pildi statistikast.

Venemaa kaasmaalaspoliitika uus laine
Viimastel kuudel on märgata aktiveerumist Venemaa kaasmaalaspoliitika teemadel. Seda teemat on esile toodud nii novembri alguses toimunud Oktoobrirevolutsiooni 100. aastapäeva puhul peetud konverentsil, kui ka Eesti-vastaste hoiakute poolest tuntud „valvekommentaatorite“ poolt. Samas suunas vihjavad ka lood venekeelsete elanike diskriminteerimisest Eestis, mida Kremli meedia üritab suunata ka oma teistes Euroopa keeltes avaldatavatesse kanalitesse.

Spioonilugu elab edasi
Novembri alguses spioneerimiskahtlusega kinni peetud Venemaa kodaniku juhtum on saanud sündmusele järgnevate nädalate jooksul idanaabri meedias suure tähelepanu osaliseks. Näiteks horoskoobi avaldamise ajal jälgis Venemaa meedia tähelepanelikult, kas suursaadikul lubatakse kinnipeetavaga kohtuda ning kuidas kommenteerivad juhtumit Eesti riigiasutused. Eraldi uudise vääriliseks peeti Eesti välisministeeriumi vastus Venemaa Suursaatkonnale, et Eesti pool vastab nende päringule 30 päeva jooksul.

Uudiste arvukus on teiste Eestist kõnelevate lugudega võrreldes kordades suurem ning võib oodata, et see teema ei näita lähiajal vaibumise märke. Propastop soovitab teemat aktiivselt jälgida ning asjaomastel asutustel proovida kummutada igasugune meedias esitatav valeinfo.

Venemaa meedia on juba tegemas pingutusi, et seda teemat lahti ühendada FSB taustast ning maalida kinnipeetust süütu arvutihuvilise noormehe pilt.

Izabella loo hoog vaibub
Suvel arvukalt Venemaa meedias kajastust leidnud vanematelt ajutiselt ära võetud lapse juhtum on novembriks meediast kadunud. Loo teise laine tekitas tüdruku ja tema ema Venemaale saabumine, mida kajastati mitmes väljaandes. Viimane kajastus teemast avaldati 30. oktoobril.

Propastop on teemat aktiivselt jälginud ning selle teema edasisi arenguid ei prognoosi.

Venemaa mõjutustegevus Soome presidendivalimistel
Soome meedias tekitas palju elevust spetsialistide memo võimalike Venemaa mõjutustegevuste kohta jaanuaris toimuvate presidendivalimiste perioodil.

Memo kirjeldas erinevad võimalused mõjutustegevuseks ning eesmärgid ja ohud, kuidas võidakse valimiskampaaniasse sekkuda.

Memo ja selle avaldamine on Soome meedias tekitanud palju kära ja valestitõlgendamisi ning on saanud juba vaikselt käivituva presidendikampaania üheks diskussiooniteemaks.

Propastopi hinnangul on ebatõenäoline, et valmiskampaania ajal või järgselt leitakse jälgi Venemaa aktiivsest tegevusest Soome suunal. Kindlasti saab aga Venemaa mõjutustegevuse võimalikkus poliitiliseks tööriistaks, mis leiab kampaaniates aktiivset kasutamist.

Foto: Tom Roeleveld/Flickr /CC