Ajaloo võltsimise süüdistuste nädal Kremli meedias

Novembri algus tõi mõnepäevase vahega Venemaa meediakanalitesse teemana Balti riikide süüdistamise ajaloo ümberkirjutamises. Etteheide, mis on viimase poole aasta jooksul kõlanud korduvalt, sai sel korral hoo sisse 1. novembril Kanti nimelise Balti Föderaalülikooli ja väljaande RuBaltic eestvedamisel toimunud diskussiooniklubis, kus ajaloo ümberkirjutamise süüdistus oli põhiteemaks. Samal õhtul oli Venemaa kaitseministeerimile kuuluvas telekanalis Zvezda eetris seda teemat laiendav vestlussaade „Eriartikkel“, mis kandis alapealkirja „Natsitimukad – Baltikumi uued „kangelased““.

Rohkem kui tund kestnud vestrusring meenutas propaganda tulevärki, kus Balti riikide „ekspertide“ arutelude vahele oli pikitud mahukad ajalootundi meenutavad videolõigud, milles nii pildis kui ka sõnas  teemat kallutati.

Saates süüdistati „ekspertide“ ja vaheklippide kaasabil Balti riike Nõukogude Liidus oleku aastatel toimunud majandusliku arengu eitamises ja Teises Maailmasõjas Saksamaa üle saadud võidu ning sellega ära hoitud katastroofi tähelepanuta jätmises. Saates kritiseeriti tänamatuid Balti riike üldises soovis anda kõigele Nõukogude ajast pärit väärtuslikule pärandile negatiivne varjund ning esitada Venemaale nende aastate eest hoopis 30 miljardi suurune kahjunõue.

Saate pildikeel liikus natsismi radadel, sidudes üheks tervikuks kokku Teise Maailmasõja kuriteod, NATO püüde suvel avaldatud metsavendade liikumisest kõnelenud filmiga heroiseerida natsismi ja väite metsavendade süstemaatilisest kaasmaalaste ja juutide hävitamisest. Sellele väitele kaalu andmiseks oli sisse toodud mitmed videokommentaarid Venemaa juutidega.

Vestlusringis osalenud saatekülalised on kõik Venemaal hästi tuntud oma Balti riikide vastaste seisukohtade poolest. Läti suunalt osales saates Aleksandr Gaponenko, kes on Lätis tegutseva Euroopa uuringute instituudi direktor ning ühenduse „Natsismivaba Läti“ eestvedaja Josif Koren. Eesti poolt oli esindama kutsutud Dmitri Linter. Lisaks olid vestlusesse kaasatud SRÜ riikide instituudi asedirektor Igor Šiškin, föderatsiooninõukogu liige Anatoli Širokov ja publitsist ning kirjanik Mihhail Šahnazarov.

Telekanal, kus sedavõrd kallutatud tunniajane propagandashow aset leidis, kuulub Venemaa kaitseministeeriumile. Kanal, mis nimetab end patriootlikuks on üks jõulisemaid Lääne-vastaseid meediaväljaandeid Venemaal ning silma paistnud arvukate libauudistega. Näiteks on seal avaldatud lugu üheksast nunnast, kes vägistati pagulaste poolt Milaano kloostris, aga ka natsi zombidest, kes võitlesid Ukraina armee ridades Donbassis.

Diskussiooniklubis toimunud arutelu jõudis aga 6. novembril väljaande RuBaltic külgedele ning sisaldas televisioonis olnud saatega kattuvaid propagandaväiteid.

Balti riikide suunas esitatud süüdistused ajaloo ümberkirjutamises on hakanud ilmuma üha sagedamini. Tihtipeale tuuakse seda Venemaa poolt välja kui kavatsust Nõukogude okupatsioonist tingitud kannatuste abil Lääne partnerite kaastunnet ja toetust nuruda ning kasvatada nende negatiivset hoiakut Kremli suhtes. Müüdi „kuldsest nõuka ajast“ on uurimistööga ümber lükanud Gatis Krumins, kes tõestas analüüsiga ära, et aastatel 1946-1991 liikus Lätist Nõukogude Liitu suurem summa raha, kui vastupidi.

Foto: kuvatõmmis telekanal Zvezda eetris olnud saates