Eesti kaanepoisid ja -tüdrukud Venemaa TVs

06.11.2017

Täna anname ülevaate Eestiga seotud inimestest, kes Venemaa telekanalites Eesti teemadel sõna võtavad. Võib öelda, et nemad kehastavad naabrite jaoks Eestit, kujundades muljet, kuidas siinseid inimesi ja nende seisukohti tajutakse.

Saage tuttavaks, kelle nägu me Venemaa televaataja jaoks paistame.

Dmitri Linter

Pikka aega Venemaa telekanalite “valve-eestlast” Dmitri Linterit on kutsutud stuudiosse alati, kui jutuks Eesti. Lisaks annab ta kommentaare siinsetele reporteritele ning avaldab arvamust Skype vahendusel.

Linterit nimetatakse nendes lugudes õiguste eest võitlejaks, politoloogiks, publitsistiks ja aktivistiks. Tema jutupunktid seostuvad ajalooga: teise maailmasõja, Pronkssõduri ja “Surematu polgu” marsiga. Ta süüdistab Eestit russofoobias, vildakas ajalookäsitluses ja venelaste tagakiusamises, esitades klassikalise kremlimeelse agitaatori või isegi provokaatori rolli.

Propastop on Linterist korduvalt kirjutanud. Vaata ka tema üht hiljutist esinemist konservatiivses telekanalis Tsargrad.tv.

Yana Toom

Yana Toom on Venemaa telekanalite jutusaadetes sage stuudiokülaline, jõudes ekraanile umbes sama tihti kui Linter. Toomi sõnadele lisab kaalu tema positsioon Europarlamendi saadikuna, tema teemadeks on ELi ja Venemaa suhted, aga ka Eesti sisepoliitikas toimuv.

Toomi positsioonid on tasakaalukamad kui Linteril. Ta räägib Venemaaga hea läbisaamise vajalikkusest ning isegi kaitseb Eestist (vaata näiteks saadet, kus Toom vaidleb eetris Vladimir Žirinovskiga). Silma torkab tema hea esinemis- ja väitlusoskus, tihti on ta üksnes meestest koosnevas saatekülaliste ringis ainus naine.

Toomi osalemist 22. oktoobri Rossija 1 kanali jutusaates “Õhtu Vladimir Soloveiga” saad vaadata siit.

Rein Müllerson

Üha tihedamini on Venemaa televisioonis näha arvamust avaldamas Rein Müllersoni, Valdai klubi liiget ja Tallinna ülikooli õigusakadeemia presidenti.

Müllersoni teemadeks on  geopoliitika, mitmepooluseline maailmakord, samuti rahvusvaheline õigus. Tema hoiak on ameerikavastane, pidades Eestit USA huvide ohvriks. Näiteks esitab ta mõttekäiku nagu oleks Eesti ilma liitlasvägedeta paremini kaitstud. Müllerson võtab sõna ka Krimmi teemadel, pidades poolsaare hõivamist õigustatuks, kuna vastasel juhul oleks seal võinud alata sarnane sõjategevus nagu Ida-Ukrainas.

Vaata Müllerson esinemist TVC saates “Sõnaõigus” või Krimmi televisioonis.

Vadim Strutšenko

Huvitav telenägu on Eesti noorema generatsiooni politoloog Vadim Strutšenko, kes viimastel aastatel mitmeid kordi idanaabri vestlussaadetes esinenud. Strutšenko vaated on kõige sarnasemad Eesti ettekujutusega oma ajaloost, iseseisvusest ning agressiivsest idanaabrist. Need seisukohad erinevad  Venemaa televisiooni meelsusest nii kardinaalselt, et Strutšenko rolliks on olla omalaadne “peksupoiss”, keda kremlimeelsed saatekülalised üksteise võidu tümitada saavad.

Vaata Strutšenko vaidlust terve stuudio ja Dmitri Linteriga NTV vestlussaates “Kohtumispunkt”  tänavu augustis. Loe ka Strutšenko ülevaadet sellest, kuidas käib Venemaal vestlussaadete tootmine (vene keeles).

Lisaks nimetatutele seostub Eestiga Venemaa meedias veel palju inimesi, näiteks näitleja Kirill Käro, Narvast pärit jalgpallur Valeri Karpin, selgeltnägijasaate osaleja Marilyn Kerro, Anne Veski, kuid nad esindavad oma tegevusala ja Eestiga seonduva suhtes arvamust ei avalda. Internetis sõna võtvate autorite kohta loodame aga ülevaate kirjutada edaspidi.

Üllataval kombel võib Venemaa televaataja jaoks kõige tuntum “eestlane” olla hoopis Riias baseeruv kremlimeelne aktivst Aleksandr Gaponenko. Just Gaponenko on Venemaa teles Balti riikidega enim seostuv kõneisik, olles kahe aasta jooksul ekraanil vähemalt 16 korral. Peamiselt  süüdistab ta Lätit  venelaste tagakiusamises, ent laiendab teemat üle kogu “Pribaltika”, tõmmates oma propagandasõnumitesse kaasa ka Eesti.

Eeldades, et Eestiga seotud (mõistlike seisukohtadega) inimeste jõudmine Venemaa televisiooni on meile kasulik, arutame hetkeks ka võimaluste üle, mis aitaks selliseid leida.

Kindlasti on selleks vajalik väga hea vene keele oskus ja võime intensiivses diskussioonis kaasa lüüa.

Ei tundu tõenäoline, et Putini poliitika suhtes kriitiliselt meelestatud arvamused Kremli poolt kontrollitava televisiooni eetrisse pääseksid. Küll aga võiks sealsele meediale huvi pakkuda mõni atraktiivne kitsama valdkonna arvamusliider. Näiteks digiteemad on Eesti trumbiks mujal maailmas ning ka Venemaal tuntakse selle valdkonna vastu huvi.

Seega pakub Propastopi plaani Venemaa televisiooni “vallutamiseks”. Eestiga seotud, hea esinemisoskusega digiteemade spetsialistile tuleb vene keel vene keele selgeks õpetada ning seejärel korraldada tema sattumine Venemaa televisiooni toimetajate valveekspertide nimekirjadesse.

Kirjuta meie Facebooki kontole, mis sina sellest mõttest arvad ja kes võiks selliseks arvamusliidriks sobida.

Pildid: kuvatõmmised loos viidatud saadetest.