Propagandakuu oktoober

President Kaljulaid Venemaa meedias
Oktoobris BBC venekeelsele kanalile antud intervjuus kõneles president Kaljulaid Venemaa ja Läänes suhetest, milles ta ütles, et ei pea Venemaad vaenulikus riigiks ning rõhutas heade suhete vajalikkust Venemaaga. Need vastused jõudsid uudistena otsapidi ka Venemaa meediasse ning formuleerusid pealkirjadeks.

Soome mures Venemaa mõjutustegevuse pärast
Delfi avaldas oktoobris loo Soome kaitseministeeriumi juures tegutseva julgeolekukomitee materjalidest, milles väljendatakse muret Venemaa mõjutustegevuse osas. Dokumendis on välja toodud ja ära kirjeldatud erinevad Soomet ähvardavad ohud.

Analüüs Venemaa infooperatsioonidest
Oktoobri Diplomaatia avaldas analüüsi „Venemaa infooperatsioonide mõju: tehnilised ja psühholoogilised taotlused“, milles seletatakse Venemaa strateegia arenguid info- ja küberruumis tegutsemisel, tuues tuues näidetena sisse Eestis, Gruusias ja Ukrainas toimunud operatsioonid.

Kui arvestada, et Venemaa strateegiline kultuur näeb ette sõjapidamise elementide kombineerimist, mis õigustab ennetavaid operatsioone, siis võib Lääs küll olla valmis tõrjuma isoleeritud küberohte, kuid et Venemaa kasutab küberelemente infooperatsioonide täiendusena, tuleb olla valmis ka teistsugusteks stsenaariumiteks. Käsitletud juhtumitest nähtus, et Venemaa käsitleb küberruumi infooperatsioonide lahutamatu osana. Õigupoolest on Venemaa üle läinud perioodilistelt rünnakutelt pidevatele ning laiendanud ründeala Venemaa naabrusest kogu maailmale. Viimaste juhtumite puhul ilmneb soov muuta Lääne tugevad küljed nõrkusteks, asudes otse demokraatia ja ühiskonna alustugede kallale.

Edward Lucas russofoobiast
Edward Lucas kirjutab Postimehes, kuidas ta jõudis RT koostatud russofoobide edetabelisse ning avaldab mõtteid tegeliku russofoobia teemadel.

Ta kirjutab: „Laiem probleem on Kremli-vastaste tunnete võrdsustamine russofoobiaga. See on väitlemises laialdaselt kasutatav trikk: vastase vaadete isiklikeks eelarvamusteks taandamine säästab teid nende faktide ja argumentidega tegelemise raskusest.

Aga kui eesmärk on russofoobe sihikule võtta, paistavad Venemaa valitsejad parima jahisaagina. Nad rüüstavad oma riiki – alates Putini režiimi võimuletulekust on välismaal asuvatele arvetele kadunud üle triljoni dollari. Nad vaigistavad jõhkralt oma kriitikuid ning pole suutnud kasutada kõrgete energiahindade kullasoont taristu ja institutsioonide kestlikuks moderniseerimiseks. Nad kardavad ja põlgavad oma rahvast.“

Sirje Kiin Venemaa infosõjast
Kirjandusteadlane Sirje Kiin avaldas oktoobris Postimehe ja Vaba Eesti Sõna külgedel arvamusartikli, milles ta vaatleb Venemaa mõjutustegevust ning sotsiaalmeedia kui kanali rolli selles.

Ta kirjutab: „Kui teame ja teadvustame, et vaenlase huvides on meie ühiskonda lõhestada, siis peaksime igaüks iga päev hoolitsema selle eest, et me oma sammude ja sõnadega püüame pigem ühiskonda ühendada. Proovime suunata erinevad arvamused, mis loomulikult on olemas igas demokraatlikus riigis, mitte vihase vastasseisuni, vaid otsime, leiame, rajame rohkem kuldseid keskteid. Kompromiss au sisse!

Kõige suurem kasu oleks aga vanarahva tarkusest: ära usu hundi juttu. Kahtle, mõtle, kontrolli.“

Venemaa astub samme internetivabaduse piiramisel
Venemaal jõustus 1. novembril seadus, mis piirab virtuaalsete privaatvõrkude ehk VPN-ide kasutamist ja keelab jälgede peitmise võrgu Tor kasutamise. VPN teenuse võimaldajad peavad edaspidi piirama ligipääsu Vene riikliku meediajärelevalve ameti Roskomnadzor mustas nimekirjas olevatele lehtedele.

Seadus ahendab oluliselt sõnavabadust ning selles nähakse võimalust piirata kriitilise materjali avaldamist lähenevate presidendivalimiste valguses.

“Resilience league” sügiskool
Reporter avaldas oktoobris uudislõigu Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse korraldatud “Resilience league” sügiskoolist, kus lätlased, ukrainlased, eestlased ja leedulased vahetavad kogemusi ja teadmisi infosõjast.

Russia Today reklaamikampaania Londonis
Venemaa riigile kuuluv meediakanal RT alustas oktoobris palju vastukaja tekitanud provokatiivset reklaamikampaaniat Londoni metroodes. Kampaanias kasutatakse sõnumeid „Vaata meid, et saada teada, keda me järgmiseks häkime“, „Jäid rongist maha? Jäid häälest ilma? Süüdista meid!“ jne.

Kampaania sobivuse kohta on esitatud päringuid nii Inglismaa ringhäälingut reguleerivale organisatsioonide Ofcom, kui ka Londoni tranpordiametile, kes on vastanud, et neli nädalat kestev RT kampaania on kooskõlas nende reklaami avaldamise tingimustega.