Klassikud propaganda analüüsist

Ameerika Ühendriikides tegutses ajavahemikul 1937-1942 Propaganda analüüsi instituut (Institute for Propaganda Analysis, IPA), mille eesmärgiks oli üldsuse harimine mõjustamisvõtete osas.  Instituut avaldas mitmeid huvitavaid trükiseid ja artikleid. Näiteks on tuntud IPA kokkuvõte seitsmest põhilisest propagandavõttest.

Propastop teeb kokkuvõtte ühest IPA raames avaldatud klassikalisest tekstist, psühholoog Hadley Cantrili artiklist „Propaganda Analysis“. Ehkki tekst ilmus juba 1938. aastal, on see asjakohane ka 80 aastat hiljem.

Propaganda tehnikad

Cantril toob välja kolm põhilist propaganda loomise tehnikat.

Esiteks tuleb luua seos propageeritava idee või objekti ja inimestele juba tuttava suhtumise, sümboli või emotsiooni vahel. Seega peab propagandist oma auditooriumi hästi tundma. Ta peab kasutama inimeste jaoks emotsionaalselt laetud sümboleid, mille poolt või vastu ollakse. Samas ei pea inimesed teadma nende sümbolite täpset tähendust.

Teine variant propageeritava idee suhtes uue hoiaku loomiseks on kasutada peidetud soovitusi või ettepanekuid. See tähendab, et propagandist üritab oma ideed avaldada kas uudistes või arvamuslugudes.

Kolmas võimalus avaliku arvamuse ülesehitamiseks on kindla idee esitamine mõne selgitusena. Seda meetodit kasutavad tihti juba võimul olijad. Tavapärane on kasutada õpikute koostajaid, palgata kirjutama ja esinema ülikoolide õppejõude või  tellida tehnilistelt ajakirjadelt „selgitusi“.

Miks saadab propagandiste edu?

Cantril esitab ka selle kohta kolm põhjust.

Esiteks on suurem osa sõnu keeltes emotsionaalselt laetud, mille tõttu me ei reageeri ühele kindlale sõnale, vaid sõnaga kaasnevatele assotsiatsioonidele. Uue sõna omandamisega õpime tihti ka sellele omistatud ühiskondliku hinnangu.

Teiseks tagab propagandistidele edu inimeste ebakindlus. Liiga paljudes küsimustes ei taheta näida võhiklik, tulemusena lepitakse kas mõne arvamusliidri, ametiisiku, ajalehe toimetaja, kolumnisti või kommentaatori selgitustega. Inimestel on vajadus leida enda jaoks keerulistele küsimustele vastused. Sellest on propagandist hästi teadlik, pakkudes varmalt vajalikke selgitusi.

Kolmandaks põhjuseks peab Cantril inimeste vajadust säilitada või tugevdada oma ühiskondlikku positsiooni. Propagandasõnumite omaksvõtt paneb inimesi end teistest paremini tundma.

Kuidas me saame muuta end propaganda suhtes vähem vastuvõtlikumaks?

Cantrili järgi on selleks on kaks peamist meetodit. Tuleb tunda propagandistide tehnikaid ja nende eesmärke, teisalt ka iseennast, oma eelarvamusi, ühiskondlikku positsiooni, arvamuste ja hoiakute põhjuseid.

Seega on propaganda surmavaenlane haridus, mis edendab kriitilist mõtlemist ja taunib emotsionaalset lähenemist.

Artikkel on originaalkeeles leitav siit või raamatukogude andmebaaside vahendusel otsiviitega Cantril, H. (1938). Propaganda Analysis. The English Journal, 27(3), 217-221.

Pildil USA armee värbamisplakat 1917. aastast. Foto Keijo Knutas /Flickr /CC