Sotsiaalmeedia on libauudiste tõttu piiramisrõngas

12.10.2017

Ligikaudu aasta tagasi, kui USA presidendivalimiste kampaania oli täies hoos, saime pea igal nädalal lugeda libauudistest ning sellest, kuida need on maailma vallutamas. Nende levikust avaldati pikki analüüse, mõisted „libauudis“ ja „tõejärgne ühiskond“ olid moesõnad ning Makedoonia koolilapsed teenisid väljamõeldistega tuhandeid eurosid. Kõiges selles süüdistati sotsiaalmeediat.

Vähem kui aasta hiljem saame igal nädalal lugeda sellest, kuidas sotsiaalmeedia astub vabatahtlikult või sunniviisiliselt samme libasisuga võitlemiseks ning raporteerib töövõitudest.

Mõistmaks erinevate sotsiaalmeediakanalite mõju avalikkusele, kui ka nende astutud sammudele, tasub alustuseks vaadata erinevate kanalite jältitavust. Kahtlemata kõige suurem jälgijaskond, rohkem kui 2 000 000 000 registreeritud kasutajat on Facebookil. Libauudiste sõjas osalejatest järgmisel, Twitteril on ligikaudu 328 000 000 kasutajat. Venemaa kanalil Vkontakte on ca 208 000 000 kasutajat ning Odnoklassnikil umbes 45 000 000 kasutajat.

Libakontosid, mis võimaldavad võltsuudiseid arvukalt levitada on Twitteril ligikaudu 48 000 000. Facebooki võltskontode arvuks pakutakse erinevatel andmetel 83 000 000170 000 000 ning nad ise on väitnud, et sulgevad päevas ca miljon valekontot.

Kuigi Facebook on Twitterist enam kui kuus korda suurema kasutajaskonnaga, räägitakse inimeste mõjutamisest, infosõjast ning libauudiste levitamisest põhiliselt Twitterit nimetades. Seal toimetavad miljonid automatiseeritud botid, libakontod ning võrgustikud, kes ajavad ühe või teise „nukujuhi“ asja. Ja seda kõike tänu paljudele võimalustele, mida Twitter on ise kasutajatele andnud. Kuigi Twitter on infosõjas nimetatuim tegija, toimub teadlik ja aktiivne libakontodega tegutsemine siiski ka Facebookis.

Mõjutustegevuse jälgi on viimase paari aasta jooksul nähtud enamike olulisemate sündmuste puhul, olgu nendeks siis presidendivalimised USAs ja Prantsusmaal või referendum Inglismaal ja Hispaanias.

Kõik see on pannud erinevate riikide juhid aktiivselt lahendusi otsima. Kui varem loodeti sotsiaalmeediakanalite endi aktiivsusele tahtlikult levitatava valeinfo piiramisel, siis viimase aasta jooksul on astutud samme nende survestamiseks seadustega. Ühena esimestest hakkas sotsiaalmeediat korralekutsuvat seadust välja töötama Saksamaa. Seadus on 2017. aasta juulis vastu võetud ning selle oktoobris jõustumise järel saab sotsiaalmeediakanaleid kohustada solvavat sisu kõrvaldama 24 tunni jooksul. Seadus võimaldab kohustuse täitmata jätmisel keskkonda trahvida kuni 50 000 000 eurose trahviga.

Ka Venemaa on asunud sotsiaalmeediakanaleid seadusega raamidesse suruma ning ähvardanud isikuandmete lokaliseerimise seaduse jätkuva eiramise korra Facebooki tegevuse lõpetamisega riigis. Varem on samal põhjusel peatatud LinkedIni tegevus. Venemaa kohustab sotsiaalmeediakanaleid hoidma kasutajate andmeid riigisisestes serverites.

Riikidest on näiteks sotsiaalmeediakanalite levikut piiranud ka Ukraina, kes blokeeris ligipääsu Venemaa sotsiaalmeediakeskkondadele Vkontakte ja Odnoklassniki ning mail.ru ja Yandex.ru lehtedele.

Riikide otsustav sekkumine on omakorda pannud tegutsema sotsiaalmeediakanalid ning nüüd saamegi igal nädalal lugeda nende töövõitudest libasisuga võitlemisel.

2016. aasta lõpus võttis Facebook edutult kasutusele libauudiste märgistamise süsteemi. 2017. aasta alguses asus FB filtreerima presidendivalimistega seoses uudistevoolu Prantsusmaal ja Saksamaal.

Septembris teatas Facebook, et 470 Venemaa kontot on tellinud ja levitanud viimasel paaril aastal vähemalt 100 000 euro eest ühiskonda lõhestavaid poliitilisi reklaame, mida on näinud ligikaudu 10 000 000 inimest. Samas teates kinnitas Facebook nende kontode sulgemist. Samuti on Facebook sulgenud Saksamaal kümneid tuhandeid libakontosid enne seal toimunud presidendivalimisi.

Oktoobris teatas Google, et on leidnud tõendeid Venemaa poolt tehnoloogiahiiu keskkondade kasutamisest USA presidendivalimistesse sekkumiseks.

Näha on, et nii sotsiaalmeediakanalid, kui ka riigid on asunud aktiivselt tegutsema valeinfo leviku peatamiseks. Libauudiste puhul pole probleemiks mitte niivõrd info sisu, vaid kanalite tehnilised lahendused, mis võimaldavad valeinfot massiliselt levitada.

Seda, kas libauudiste vohamine lõppeb, näitab aeg, kuid igatahes on eeldused valeinfo leviku vähendamiseks olemas.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter