29.09.2017
Kaks aastat tagasi ka eesti keeles ilmunud Taani uurija Thomas Nisseni raamat “Sotsiaalmeedia kasutamine relvasüsteemina” ütles välja paljusid tavalisi Facebooki ja Twitteri kasutajaid šokeerinud tõe: sotsiaalmeedia on kui sõjariist, mida me kõik võime kasutada ja mille sihikul me kõik samas oleme.
Erinevalt demokraatlikest riikidest, kus sotsiaalmeedia kasutamine sellisel viisil on mõeldamatu, on ühe maailma mõjukama ja kindlasti kurikuulsama sotsiaalmeediarelva välja arendanud Kreml. Seda on kasutatud või proovitud kasutada näiteks USA ja Prantsusmaa presidendivalimistel, Brexiti rahvahääletusel ning Ukraina maine mahategemisel. Viimastel nädalatel on Kreml suunanud oma meediatule uue sihtmärgi pihta, Hispaania halvustamiseks ning nõrgendamiseks.
Eelmisel nädalavahetusel avaldas maailma suurim hispaaniakeelne päevaleht El Pais loo „Venemaa sekkumismasin õhutab Kataloonia kriisi“. Selles loos kirjeldatakse analüüsi, mis näitab, kuidas Kremli-toetusega sotsiaalmeedia ja propagandakanalite rahvusvaheline võrgustik, mis varem toetas Trumpi ja Brexitit, tegeleb nüüd ka Kataloonia kriisi õhutamise ja vastava valeinfo levitamisega.
Muidugi ei muretse Kreml siiralt katalaanide tuleviku pärast, vaid kasutab Hispaanias tekkinud konflikti oma huvides. Venemaa võimuladviku huvi Kataloonia kriisi õhutamisel on täpselt samasugune nagu varasematel juhtudel: nõrgestades üht nii NATO kui EL liikmesriiki, nõrgendatakse ka neid Kremli jaoks vaenulikke liite. El Paisi analüüsis toodud näited on väga kõnekad ning kirjeldavad varasemast hästi tuntud käekirja.
Siinkohal mõned näited: 12. septembril säutsus WikiLeaksi juht Julian Assange: „Kataloonia kui riigi sünd või kodusõda“. Säutsu jagas Twitteris ja Facebookis 1700 inimest, mis aga eriti iseloomulik, selle võimendas kohe üles Russia Today.
Algselt end sõnavabaduse kaitsjana esitlenud, ent hiljem Kremli propagandakanalitega koostööd teinud Assange on Kataloonia referendumist teinud oma viimase leivateema. Kui tavapäraselt koguvad viraalseks muutuvad säutsud jõudu mitme päeva jooksul, siis mitmed Assange’i tviidid on El Paisi andmetel saavutanud juba esimeste tundide jooksul kuni 2000 retviiti. See viitab botide või võltskontode kasutamisele, mis on loodud selleks, et teatud sõnumeid automaatselt edastada ning neile kajaefekti luua. Assange’i konto jälgijate testanalüüs TwitterAuditi poolt ütleb, et 5000 läbianalüüsitud jälgijast 59% olid võltsprofiilid. (Kokku on Assange’l jälgijaid üle 405 000.)
Samuti kattub varasemast tuntava käekirjaga asjaolu, et viimasel nädalal on mitmed anonüümsed tuhandete jälgijatega kontod, mida varasema tegevuse põhjal seostatakse Kremli propagandaga, edastanud „juhuslikult“ kattuvaid sõnumeid. Näiteks korrutatakse väidet, et praegu Barcelonas toimuv on võrreldav demokraatia mahasurumisega Hiinas Tiananmeni väljakul 1989. aastal, kus hukkus sadu inimesi. Seda sõnumit paljundavad mitmed libakontod, mis püsivalt tegelevad Sputniku, RT ja teiste Kremli-päritolu uudiste levitamisega.
Kremli selget huvi Kataloonia kriisi süvendamise suhtes tõestab ka Venemaa siseriikliku meedia käitumine, mis on Hispaania suhtes parastav ning lähtub põhimõttest „mida halvem Hispaaniale, seda parem meile“. Näiteks oma telesaate sissejuhatuses ilgub Kremli esipropagandist Dmitri Kisseljov selle üle, et nüüd saab Euroopa Liit ise lõpuks tunda „värvilist revolutsiooni“. Telelugu on ise sisu poolest tasakaalukam, vahendades ka mitme iseseisvusvastase katalaani seisukohti.
Ei saa märkimata jätta Eesti seost teemaga: eelmisel nädalal kirjutas Evelyn Kaldoja Postimehes Twitteri kontost @TienesTipex, mille omanik väitis end olevat Eesti olümpialipu kandja ja esindaja Kataloonia valitsuse juures. Seekord säutsus end Eesti esindajaks tituleerinud Antonio Sanchez libasõnumis, et Eesti peaminister Jüri Ratas on Kataloonia iseseisvust toetamas. Valeväite jagajaid oli tuhandeid. Enamus neist polnud siiski osa Kremli võrgustikust, vaid heausksed entusiastid, sest 80 000 @TienesTipex jälgijatest on väidetavalt bot-kontosid suurusjärgus 6000.
Lisalugemist teema kohta leiad siit.
Pildid: Europa Liidu, Kataloonia, Hispaania ja Barcelona lipud.Foto Ivan Mlinaric /Flickr /CC.
Kuvatõmmis loos viidatud säutsust.