Kui erinevalt kujutatakse Balti riike?

11.09.2017

Propastop avaldas aasta tagasi propagandabingo, loetelu müütidest, mida Kremli meediamasin Eesti suhtes kasutab. Täna uurime, kas neis narratiivides on kolme Balti riigi puhul erinevusi. Millised teemad ühendavad ja mis eristab Eestit, Lätit ja Leedut Venemaa propagandameedias?

Peamised teemad kattuvad

Suures pildis on Balti riigid idanaabri jaoks üks piirkond, mida nimetatakse natuke üleoleva terminiga Pribaltika. Kremli propagandistid soovivad näidata, et kõik kolm on läbikukkunud riigid, mida juhib vähelegitiimne ja ebademokraatlik klikk. Kõiki kujutatakse viletsa majandusega, kehva demograafilise olukorraga, nõrga kaitsetahte ja -võimega ühiskondadena. Suurriiklikust mentaliteedist tulenevalt peetakse Baltimaade väiksust tõestuseks nende tühisusest.

Kõige arvukam teema Venemaa meedias kolme riigi kohta on NATO ja siinsed liitlasväed. Kolmikut näidatakse ohvrina, keda USA NATO kaudu Venemaa vastu ära kasutab, vaat et isegi okupeerib. Teisalt on  olemas ka narratiiv, mis kujutab kolme sõjakat pistrikut, kes ässitavad NATOt Venemaa vastu. Teemade vastuolu on propagandasõnumites tavaline, demoniseeritud vastane saab olla korraga nii kaitsetahtetu äbarik kui ka sõjakas agressor. NATO teema on iseäranis kuum just praegu, Zapad-2017 õppuste eel.

Ning muidugi on fašistid! See on etikett, mida kleebitakse propagandameedias kõikide Balti riikide külge. Kremli meelest võltsitakse kõigis kolmes ajalugu, mahitatakse neonatse. Viimane selline meediarünnak oli metsavendade video kajastus, kus fašismis süüdistati kõiki kolme.

Venekeelsed elanikud loovad erinevuse

Leedus on vene keelt emakeelena rääkivaid inimesi alla 5% elanikkonnast, Eestis ja Lätis aga umbes 25%. Lätit iseloomustab ka venelaste suur absoluutarv – ligi pool miljonit – ning aktiivne roll poliitikas. Mittekodanike osakaal on Eestis 6,5%, Lätis ligi 12%. Samas ei saa Lätis mittekodanikud hääletada nii Seimi ega kohalikel valimistel.

Rahvuslikust situatsioonist tulenevalt on Eesti, aga eriti Läti suunal valdavad propagandasõnumid, mis kõnelevad kohalike venelaste keelelisest ahistamisest ja etnilisest tagakiusamisest. Eesti suunal on Propastop propagandajuhtumitest tulvil. Lätis näiteks käis meediast läbi Raimonds Paulsi venekeelse kõne juhtum, tagakiusamise süüdistusele proovitakse tuge leida rahvusvahelisel tasemel. Mõlema maa puhul püütakse näidata, et ühiskonnas on lõhe rahvuste pinnal ja aidata kaasa, et see lõhe tekiks.

Leedus seevastu venekeelsete inimeste tagakiusamise teema esil ei ole, küll aga kõlavad vahel süüdistused poolakate ahistamises. Erinevust võimendab Venemaa meedia marginaalne roll Leedus, Eestis ja Lätis ent jälgitakse idanaabri kanaleid palju.

Kaklevad sõdurid ja Läti präänik

Veel jäi Venemaa kanaleid lapates silma, et NATO liitlaste ja kohalike elanike vastuolusid puudutavad uudised keskenduvad Leedule, kus kaklevate joodikutena on kujutatud nii Tšehhi, Saksa kui Hollandi sõdured. Oleme valvel olnud selliste provokatiivsete juhtumite tabamisel ka Eestis, kuid pole neid täheldanud – kui välja jätta  püüd võimendada libateemat, et Briti sõdurid ei pakkunud vanaprouale istet.

Läti puhul jäävad viimasel ajal sagedamini ette lood, nagu edeneksid Venemaa majandussuhted just selle Balti riigiga kõige paremini. Kas tegemist on taktikaga, kus väikeriikide ühtsust püütakse piitsa ja prääniku meetodil  lõhkuda, näitab tulevik. Näiteks juunis oli hoopis Eesti Venemaa vaenlaste nimekirjas oma lõunapoolsetest naabritest viimane.

Peame ise iga Eesti mainimist oluliseks, üldiselt on aga Balti teemad Venemaa meedias kokkuvõttes õige väikse kaaluga. Kremli propagandaaparaadi fookus on mujal. Loodame, et selle masina kogu tähelepanu taas meile ei koondu, viimati saime seda ebameeldivat huvi tunda 2007. aastal.

Pildid: Balti keti mälestusüritus Riias 2012. aastal. Foto Pablo Andrés Rivero / Flickr / CC. Kuvatõmmis loos viidatud artiklist.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter