Kas kool õpetab propagandale vastu seisma?

Propastopi meelest on kõige parem kaitse varjatud mõjutustegevuse, inforünnakute ja libauudiste vastu pädevus meediaasjades ja varakult omandatud harjumus kriitiliselt mõelda. 1. septembri puhul otsustasime vaadata, kuidas õpetatakse neid teemasid Eesti koolis.

Eestis toimub meediaõpe gümnaasiumi 11. klassis, kohustusliku kursuse “Meedia ja mõjutamine” raames. Kursust õpetavad emakeeleõpetajad ja see on osa eesti keele ja kirjanduse ainetunnist. 35 tunni vältel saadakse tuttavaks kommunikatsiooni olemusega, meediakanalitega ja ajakirjanduse žanritega. Osa kursusest õpetab ka meediasõnumite taha nägema, puudutatakse diskursuseanalüüsi, varjatud mõjutamist, räägitakse reklaamist.

Aine õpetamiseks on käibel kaks erinevat õpikut, “Meedia mõju” ning “Meedia ja mõjutamine”. Esimese autoriks on Tartu Karlova gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Külliki Kask, teise kirjutasid TÜ õppejõud Katrin Aava ja Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Salumäe.

Lisaks kohustuslikule kursusele on mitmes koolis (näitena Lähte gümnaasium ja Kuristiku gümnaasium) loodud eraldi meedia õppesuund, kus ajakirjandusliku materjaliga tegeletakse süvendatud korras. Selline eriõpe asjast huvitatud noortele toimub ka mõnes Eesti vene koolis (näitena Tõnismäe reaalkool). Kui palju ja mil viisil räägitakse meediast ja mõjutamisest aga venekeelses tavagümnaasiumis, Propastop selle ülevaate jaoks pilti ette ei saanudki.

Kas meediakoolituse praegune tase on piisav? Küsisime selle kohta arvamust Eesti meediakoolitajate liidu esimehelt, Tartu ülikooli ajakirjanduse teadurilt Kadri Ugurilt.

Tema hinnangul on meediaõpetuse kõige positiivsem külg see, et selline kursus on olemas ja ainekavas sees – näiteks Lätis meediat koolis ei õpetata.

Kursuse sisu koha pealt on Ugur aga murelik. Kuna meediaõpe on emakeele  tunni osa, seostub see eelkõige kirjutatud tekstidega ja selle kaudu traditsioonilise ajakirjandusega. Kaasaegsed visuaalsed kommunikatsiooniviisid aga ka sotsiaal- ja uus meedia jäävad sageli tähelepanu alt kõrvale, eriti siis, kui õpetaja ise ei tunne end selles teemas tugevalt.

Kriitilise mõtlemise arendamisest ja meedia kallutatuse analüüsimisest jääb Uguri hinnangul praeguse õppe juures aga kõige rohkem vajaka. Siingi määrab iga kooli taseme õpetaja enda huvi teema vastu. Reeglina näevad meediatunnid välja pigem ajakirjanduse algkursusena kui kriitilise meediatarbija kasvatamisena.

Ka Propastopile torkas silma, et 2013. aastal kirjutatud õpikud puudutavad propagandat vaid riivamisi, jättes käsitlemata viimasel ajal fookusesse tõusnud inforünnakud, tõejärgse meedia, libauudised, ajakirjanduslaadsed propagandaväljaanded, trollimise jms teemad.

Kuidas saaks kool paremini tänapäevases meedias toimetulekut õpetada? Kas aine maht on piisav? Mil viisil tuleks õpetajatele meediaalast täiendkoolitust pakkuda? Kas ka Propastop saaks meediahariduse koha pealt koolile rohkem abiks olla?

Kui sul on nendele küsimustele vastuseid, kommentaare ja mõtteid, siis saada need Propastopi toimetusele e-posti aadressil [email protected] või kirjuta meie Facebooki lehele.

Foto: MsSaraKelly / Flickr / CC