Venemaa huvidest ja eesmärkidest infosõjas

Augusti Diplomaatia avaldas Monica M. Ruizi analüüsi Venemaa doktriini muutumisest,milles antakse põhjalik ülevaade viimase kümne aasta jooksul toimunud arengutest tänasesse päeva, kus Venemaa aktiivne mõjutustegevus on muutunud globaalseks.

Ruiz toob välja, et Putin kinnitas juba 2006. aastal, et Venemaa vastused konfliktidele „peavad põhinema intellektuaalsel ülekaalul. Need on asümmeetrilised, vähem kulukad”.

Arengutele perspektiivi andmiseks toob autor välja korduvalt ka Propastopi postitustest läbi käinud Gerassimovi doktriini 2013. aasta kõnes nentis Gerassimov, et Venemaa on jäänud niisuguste „uute” sõjapidamise elementide arendamisel maha ja et seni on üpris pealiskaudselt mõistetud üldse asümmeetrilise sõjapidamise vormide ja vahendite sisu, nõudes seejärel sõjateaduste akadeemialt vastava tervikliku teooria loomist ja põhjalikke uuringuid arengu kiirendamiseks.

Ruiz võtab analüüsis vaatluse alla Venemaa huvid globaalsemalt, tuues välja, et 27. veebruaril 2013 sõnas Putin kaitseministeeriumi kolleegiumi istungil, et relvajõud peavad „geopoliitilise olukorra dünaamika” tõttu saavutama viie aastaga võimete „uue taseme”, rõhutades niisiis taas võimete arendamist.

Analüütik sõnastab selgelt aluse, millest Venemaa tegevus tänasel päeval nii siseriiklikult kui ka globaalselt lähtub, tuues välja katkeid 2016. aasta infojulgeoleku doktriinist, milles seatakse sihiks „informatsioonilis-psühholoogilise tegevuse neutraliseerimine, kaasa arvatud sellise, mis on suunatud Isamaa kaitsmisega seotud ajalooliste aluste ja patriootlike traditsioonide õõnestamisele”, võttes eesmärgiks võimete arendamise, kontrolli tihendamise oma kodanike üle, lääne ohu esiletõstmise ja elanikkonnas natsionalismi õhutamise.

Autori hinnangul peab see taktika Venemaa kodanikke veenma ja nende silmis õigustama uusi algatusi ja ettevõetavaid samme. Kõrvuti Gerassimovi väitega sõja ja rahu eraldusjoone hägustumisest võimaldab doktriinide ähmasus ja laialivalguvus piisavat paindlikkust, et õigustada Venemaa pikaajaliste huvide kaitsmiseks ründavate meetmete kasutamist enda kaitsmise põhjendusega. Seda on võinud juba ohtlikult täheldada Eestis 2007., Gruusias 2008., Ukrainas 2014. aastal ning viimati 2016. aasta (küll vaidlustatud) sekkumises USA presidendivalimistesse.

Valeri Gerassimovi foto on pärit Wikipediast ja selle autor Venemaa Kaitseministeerium (mil.ru)