Lääne ajakirjandus rinderiik Eestist

10.08.2017

Balti riikidele hakkab kinnistuma rinderiikide maine ning juuli lõpus paigutati sellesse müüri järjekordne kivi, kui 23. juulil avaldas Hollandi portaal De Correspondent itaalia fotoajakirjaniku Tomaso Clavarino reportaaži Balti riikide paramilitaarsetest organisatsioonidest, mille fookuses olid sõdimist harjutavad Balti riikide lapsed.

Lugu kandis algselt pealkirja „Euroopa serval on lapssõdurid valmis sõjaks Venemaa vastu“ ning see jutustab fotode ja teksti kaudu sellest, kuidas Venemaa piiri ääres harjutavad Balti riikide lapsed ja noored sõjaks Venemaaga.

Loost, selle valmimise protsessist Eestis ning edasistest arengutest on Postimees kirjutanud mitmeid lugusid ning seda pole siinkohal mõtet uuesti ümberkirjutama asuda. Suuresti tänu Postimehe ajakirjanike aktiivsusele on algsesse teksti tehtud hulga parandusi ning muudetud on ka pealkirja, mis täna kõlab järgmiselt: „Euroopa serval kardavad lapsed Venemaad. Seetõttu õpivad nad sõdima“.

Vaadates fotoreportaaži tervikuna või fotosid ja teksti teineteisest eraldatuna, läheb tähelepanu igal juhul loole seatud fookusele, milleks on Venemaa rünnakuks harjutavad lapsed.

Reportaaži 25 pildist 7 kujutavad lapsi või noori relvataolise esemega. Fotodest ilmekaim on valitud avapildiks – foto, millel tsiviilriides lapsed jooksevad relvamaketid käes üle tühja maantee. Avaldatud fotode seas on pilt ka üles rivistatud tsiviilriietes lastest, mis suunab hästi tähelepanu loo fookuse põhitegelastele – lastele.

Loo tekstiosa ja fotode allkirjadega seatakse selgelt siht ning ehitatakse raami. Reportaaži alguses viidatakse Krimmi 2014. aasta sündmustele ning räägitakse vabatahtlike paramilitaarorganisatsioonide populaarsuse kasvust kõigis kolmes Balti riigis.

Sisse on toodud Leedu kaitseministri tsitaat aprillis The Guardianile antud intervjuust. Pikast tekstist on võetud välja lühike lõik, milles minister ütleb: „Me oleme ohustatud Venemaa poolt.“

Teksti on ühe eksperdina sisse toodud Wilsoni Keskuse uurija Michale Kofman, kelle suu läbi öeldakse välja: „Noored on kergesti natsionalistlike ideede ja programmidega mõjutatavad, kindlasti muutub natsionalism nüüd kogu Euroopas tugevamaks.“

Tekstis on raami seadmisel kesksetel kohtadel sõnad: hirm, oht ja ähvardamine ning korduvalt mainitakse natsionalismi kasvu. Samuti tuletatakse pidevalt meelde, et tegemist on alaealistega ning nii tekstis kui ka pildiallkirjades on välja toodud laste vanused (Arvis (14), 15-aastane Emma, 17-aastane Erik).

See kõik ei lase mõttel mujale liikuda, kui ainult suunas, et Balti riikides on olemas ning harjutavad lapssõdurid.

Propagandist, skandalist või kasulik idioot?

Selline vägisi seatud fookus paneb küsima loo eesmärgi kohta. Eeldusel, et midagi ei juhtu kogemata, oleks seda huvitav teada.

Loo autor Tomaso Clavarino on itaalia päritolu vabakutseline fotoajakirjanik, kes väidab oma kodulehel, et on teinud koostööd näiteks väljaannetega La Stampa, Vanity Fair, Corriere della Sera, La Republica. Erinevate stipendiumite abil on ta käinud palju pildistamas Aafrikas ning olnud nende tööde eest ka tunnustatud.

Arvukat kaastööd erinevatele väljaannetele otsingud ei paljasta, kuid toovad siiski välja koostöö ka Venemaa meediakontserniga Russia Today.

Postimehe vahendusel saame lugeda, et algselt käis autor loo avaldajana välja nii Itaalia nädalalehe L’espresso, kui ka päevalehe Corriere della Sera. Kaitseliidule saadetud kirjas aga on märgitud väljaandeks Newsweek.

Siiski jõuab lõpuks fotoreportaaž Hollandi weebiväljaandesse De Correspondent. Väljaanne, mis loodud alles 2013. aasta septembris ühisrahastuse toel. Wikipedia andmetel on väljaandel ligikaudu 50 000 lugejat ning internetilehekülgi populaarsuse põhjal järjestav Alexa ranking annab lehele 76 610. koha. Võrdluseks olgu öeldud, et Postimees.ee lehel on paremusjärjestuses 6327. koht ning amazon.com lehel 11. positsioon.

Lugu saab tähelepanu Balti riikide meedias ning seda kasutavad alusmaterjalina ka kohalikud Venemaa propagandameedia sabarakud Sputnik ja Baltnews.

9. augustiks polnud lugu ega selle materjalid Venemaa propaganda masinavärki jõudnud, kuid tähelepanu lisa loo autor saamas Itaalia meedias, kus Tomaso Clavarino on tulnud välja Eestist laekunud tapmisähvardustega ning asjaga palutakse tegeleda Itaalia valitsusel. Need arengud lubavad arvata, et selle loo saaga pole veel lõpuni jõudnud.

Propastopi toimetus ei soovi anda hinnangut loo eesmärkide kohta. Lugu on kindlasti üles ehitatud väga selgelt skandaalset fookust seades, kuid samas reportaaži tagasihoidlik levik ning Venemaa propagandameedias loo tähelepanuta jätmine räägivad pigem skandaalistist kui propagandistist.

Balti riigid on sattunud välismeedia huviorbiiti tänu Venemaa-NATO aktiivsele vastandumisele meediaruumis. See toob kolme riiki kohale igasuguseid huvilisi ning tihtipeale on kaasas tellimus üsna skandaalseks materjaliks.

Augusti alguses on välisajakirjanike huvist Eesti teemade vastu kirjutanud Eesti Päevaleht.

Eestist kui rinderiigi kuvandi tekkimisest on 2017. aasta alguses põhjalikumalt Eesti Ekspressis kirjutanud Mikk Salu, kes kirjutas: „Juba paar kuud on mütanud Eestis ennenägematu hulk välisajakirjanikke. Neid ei huvita Skype, Eesti bränd ega e-riik. Nad käivad metsa vahel kaitseliitlasi otsimas, uudistavad kaitseväe harjutusi, pinnivad Tapal Ameerika sõdureid ja küsitlevad Eesti poliitikuid. Nad otsivad sõda.“

 Samal teemal kirjutab oma kogemusest Eesti Ekspressis ka Priit Hõbemägi, keda ameerika ajakirjanik palus eksperdina osalema tõejärgsusest ja faktidest ajakirjanduses kõnelevasse dokumentaalfilmi ning õhtul enne kohtumist tehti ootamatult ettepanek alustada salvestust pronkssõduri mälestusmärgi kunagisel asukohal Tõnismäel. See ettepanek sundis Hõbemäge kohtumisest keelduma ning järeldama: „Ega ma ju ei teagi, kas mind püüti mingis provokatsioonis ära kasutada või mõtlesin ise selle vandenõuteooria välja. Aga noh, propagandasõjas on parem karta kui kahetseda. Sest pärast pole kaevata enam kellelegi ja oledki loll kogu maailma ees valmis.“

Propastop ühineb Priit Hõbemägi poolt artiklis välja öeldud nõuandega iga sellise kahtluse korral enne üheksa korda mõleda, kuid samas säilitada ka külma närvi, et mitte langeda paranoia küüsi. Samuti soovitame uuest üle lugeda märtsis avaldatud postituse selle kohta, kuidas aidata leevendada rinderiigi mainet.

Fotod: kuvatõmmised De Correspondent kodulehelt.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter