Metsavennad propagandalahingus

31.07.2017

Juuli keskpaik tõi avalikkuse ette NATO poolt toodetud lühifilmi Baltikumi metsavendadest, mis tekitas elava diskussiooni Venemaa meedias ning pani aluse NATO-vastasele propagandarünnakule. Rünnakule, milles NATOt süüdistati ajaloo ümberkirjutamises, natsismi idealiseerimises, russofoobias, aga ka Balti riikide poolt alliansi ärakasutamises „oma asja ajamisel“.

Film avaldati NATO TV Youtubi kanalil 11. juulil ning seda kajastati ka NATO twitterikontol. Esimese ööpäeva jooksul polnud märgatavaid sündmusi, kuid 12. juuli õhtul juhtis Twitteris filmile tähelepanu Venemaa alaline esindja NATO juures, nimetades filmi häbiväärseks katseks kirjutada ümber ajalugu ning ülistada SS võitlejaid. See oli Venemaa propagandarünnaku avapauk.

13. juuli varahommikul tegi Facebookis avalduse Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova, kes nimetas metsavendadest toodetud filmi jälestusväärseks ning süüdistas NATOt valeinfo levitamises, mille eesmärgiks on õõnestada Nürnbergi kohtuprotsessi tulemusi. Samuti väitis ta postituses, et metsavendade käe läbi sai surma tuhandeid rahumeelseid elanikke ning metsavendluse taga seisis kuni 50ndate keskpaigani lääne luureteenistused.

Samal päeval tweetis Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin, klipp metsavendadest kinnitab, et NATO näol on tegemist Hitleri järeltulijate jäänukiga.

Sellega oli teema arengule suund antud ning järgnevate tundide ja päevade jooksul andsid enamus Venemaa meediakanalitest oma panuse NATO ründamisele ning käiku lasti suur osa juba tuntud propagandasõnumitest. Meedias võtsid sõna riigiametnikud, poliitikud, kolumnistid jne ning propaganda jutupunktide seas sai esitatud näiteks ka väited:

NATO kirjutab ümber ajalugu – sõnum, mis sai alguse välisministeeriumi pressiesindaja postitusest levis pea kõigi teemat kajastanud uudistes;

NATO idealiseerib natsi käsilasi – sõnum, mis läks liikvele Twitteri postitusest, mille tegi Venemaa alaline esindaja NATO juures ning täiendavat hoogu andis omalt poolt veel Dmitri Rogozini postitus;

Filmi näol on tegemist vandalismi ja russofoobiaga – Venemaa duuma kultuurikomisjoni asejuht Iosif Kobson nimetas NATO avaldatud filmi vandalismiks ning russofoobiaks;

Lisaks käidi mitmes uudises välja seisukoht otseses propaganda levitamises ning et

Balti riigid ajavad NATOs „oma asja“, ässitades alianssi Venemaa vastu.

Põhiline osa kajastustes ilmusid venekeelses meedias ning üksikutes Venemaa mõjusfääris olevates ingliskeelsetes meediakanalites. Eesti ega Läti meedias klipp, ega Venemaa kampaania suuremat tähelepanu ei pälvinud.

Küll aga võttis teema suuremad tuurid üles Leedu meedias, kui sealne välisministeerium avaldas oma twitterikontol Venema propagandarünnakule vastukaaluks infograafiku Molotov-Ribbentropi paktist.

Sellest sai alguse uus aktsioon, mille käigus paar päeva hiljem kutsus Leedu ajakirjanik ja saatejuht Andrius Tapinas inimesi üles minema lisama Venemaa välisministeeriumi Facebooki lehel oleva postituse kommentaaridesse hashtagi #Кремльнашуисториюнеперепишешь. See kampaania osutus edukaks ning lõppes Venemaa välisministeeriumi poolt postituse kustutamisega.

Kokkuvõte

NATO toodetud lühifilm on õnnestunud ettevõtmine, mille tulemusel pääseti oma sõnumiga sedavõrd mahukalt avalikuse ette. Kuigi NATO TV on postitanud üle 2500 videoklipi, oli see esimene, mis sedavõrd mahuka tähelepanu avalikkuses pälvis. On selge, et teemaks võetud metsavendlus mõjub punase rätikuna Venemaa valitsusele ning sellega pidid arvestama ka klipi loojad ja levitajad.

Propastopi hinngul on oluline, et NATO sedavõrd prognoositavalt Venemaad ärritava Baltimaadega seotud teemaga välja tuli. See andis kindlasti edasi sõnumi Balti riikide võrdväärsest ja olulisest liikmestaatusest NATOs.

Negatiivse poole pealt saab välja tuua planeerimatuse, mis klipi kajastust saatis. Eestis, Lätis ning ingliskeelses meedias ei pälvinud klipp suuremat tähelepanu. Seda ei toetatud piisavalt NATO partnerite poolt, mis oleks võimaldanud saada suuremat tähelepanu ka mujal kui ainult venekeelses meedias. Tähelepanu jäigi suuresti Venemaa põhiseks ning levides mõningal määral ka Leedus.

Sotsiaalmeedias käivitunud Leedu-Venemaa „kukepoks“ kaotas aga fookuse ning on vastasseis vastasseisu pärast, mitte sõnumeid võimendav kampaania.

Foto: kuvatõmmis ntv.ru lehelt

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter