Artiklisari kriitilisest mõtlemisest

Innustav ja hariv veebiajakiri „Edasi“ on filosoofia lektor Oliver Laasi sulest avaldanud kuueosalise kiirkursuse kriitilisest mõtlemisest. Kuue artikliga avatakse olulisemaid ja levinumaid arutlusvigu ning tuuakse näiteid diskussiooni suunamise, mõjutamise ja eesmärgist kõrvalejuhtimise kohta.

Osa 1 – valejälg
Valejälg [ingl. k. red herring] on arutlusviga, milles tahtlikult juhitakse teise osapoole ja publiku tähelepanu arutluse all olevalt teemalt mingile sellega kaudselt seotud, kuid esialgse teema tõesuse või vääruse seisukohalt irrelevantsele ja kõrvalisele teemale. Tegemist on pettemanöövriga, mis peaks jätma mulje, et vastaja osaleb endiselt vestluses, kuid tegelikult ta muudab teemat, et vältida küsimusele või argumendile otsese vastuse andmist.

Osa 2 – ad hominem
Ad hominem argumendis tuletatakse järeldus mitte teise osapoole argumendi sisust, vaid tolle isiku või asjaolude kohta käivast väitest, eesmärgiga teda diskrediteerida. See on arutlusviga, kui isikuomadused või asjaolud ei ole argumendi seisukohalt asjakohased. Selliseid rünnakuid võib sageli kohata poliitilistes debattides.

Tihti peetakse ad hominem argumente veenvamateks ja tugevamateks, kui need loogiliselt võttes on.

Osa 3 – libe nõlv
Libe nõlv on arutlusviga, kui väidetakse, et muutus mingis suunas toob paratamatult kaasa täiendavad muutused samas suunas. Mõnikord püütakse libeda nõlva argumentidega näidata, et teatud tegu on vale, sest see põhjustaks rea teisi tegusid, mis viiksid soovimatute või katastroofiliste tagajärgedeni.

Järgmine arutluskäik on paljudele kindlasti tuttav samasooliste kooselu ümbritsevatest vaidlustest: „Kui me lubame samasooliste abielud, siis järgmiseks legaliseeritakse polügaamia, intsest, pedofiilia ja zoofiilia.“

Osa 4 – Ad populum
Ad populum (ladina keeles „inimestele apelleerimine“) on levinud strateegia poliitikute, turundajate, populistide ja demagoogide seas. Ad populum argumendid väidavad, et mingisugune väide on tõene, sest paljud usuvad, et see on tõene. Üldiselt on sellistel argumentidel kaks põhivormi. Esimeses püütakse mingi väite tõesust toetada sellega, et seda usuvad kõik või paljud.

Viimastel kuudel on meedias laineid löönud president Trumpi moslemite sisenemiskeeld Ühendriikidesse. Ta käis selle idee välja juba oma valimiskampaania ajal ning toetas seda järgmise argumendiga: Sõltumata küsitluste andmetest on kõigile selge, et [moslemite] vihkamine [ameeriklaste vastu] ületab mõistuse piire. Meil tuleb kindlaks teha, kust see vihkamine tuleb ja miks. Kuni me ei suuda mõista seda probleemi ja sellest tulenevaid ohtusid ei saa meie riik olla ainult džihaadi uskuvate, irratsionaalsete ja inimelu mitteaustavate inimeste hirmsate rünnakute ohvriks.“

Osa 5 – õlgmees
Kui Ad hominem argumendid püüavad väidet või argumenti ümber lükata selle esitaja kohta käivate väidete abil, siis õlgmees on arutlusviga, mis püüab mingit väidet või argumenti ümber lükata selle tegelikust äärmuslikuma ja ebamõistlikumana näitamise kaudu.

Kriitilise argumentatsiooni käigus püüab üks osapool veenda teist oma teesi tõesuses. Teine osapool püüab aga teesi ümber lükata, näidates selle väärust vastuvõetavate tõendite või loogika alusel. Näiteks parlamentaarses debatis surmanuhtluse üle väidab üks osapool surmanuhtluse kaitseks, et eluaegne vangistus on surmanuhtlusest julmem. See lükatakse aga ümber argumendiga, et antud väide on absurdne, sest selle järgi tuleks mõrvarid jätta eluks ajaks vangi, kuid väiksema kaliibriga kurjategijad tuleks hukata.

Osa 6 – ekspertidele apelleerimine
Ekspertide arvamuse argumendis põhjendatakse järeldust ekspertide arvamusele või autoriteedile apelleerimisega

Näide: 1990.aasta uuring tuvastas, et 80% majandusteadlastest nõustus väitega, et miinimumpalga kasv põhjustab töötust noorte ja madala kvalifikatsiooniga töötajate seas. Valdkonna õpikud algajatele ja edasijõudnutele näitavad, et majandusteadlaste seas on selles osas konsensus. Miinimumpalka mainivad majandusõpikud väidavad, et see kasvatab töötust madala kvalifikatsiooniga töötajate seas. – Walter Williams

Järeldus on, et miinimumpalga tõstmine kasvatab töötust madala kvalifikatsiooniga töötajate seas. Põhjendamiseks apelleeritakse majandusteadlaste enamuse arvamusele.

Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor.

Foto: Rui Fernandes/Flickr/CC