Uus narratiiv Venemaa propagandarindel

Propastop on kogunud Eesti vastu suunatud Venemaa propaganda jutupunkte ning teinud neid kasutades propagandabingo mängu. Kui seni on bingo sisaldanud üheksat propagandaväidet, siis viimased kuud on andnud alust hakata mõtlema mängu täiendamisele, kuna Venemaa poolt kasutatavate jutupunktide kogumisse on kinnistumas uus narratiiv – iseseisva Eesti Vabariigi lõpu algus saabub aastal 2020.

Lähemal vaatlemisel selgub, et see propagandaväide seisab kahel juhtmõttel,mille läbi Eesti hääbumise sõnumit Venemaa meedias kinnistatakse.

Esimene lähtub sellest, et euroraha osakaal Eesti eelarves on suur ning kui see 2020. aastal lõpeb, variseb kokku ka majandus.

Teine lähtub Eesti negatiivsest iibest, mille tagajärjel eestlased lihtsalt välja surevad.

Euroraha kadumise mõttele lisandub tavaliselt ka väide, et Eesti sõltuvus Venemaa majandusest suureneb pärast euroraha lõppu oluliselt ning aatelised poliitikud, kes Eesti taasiseseisvumisele aluse panid, surevad vanadusse ja uus põlvkond pole enam nii Venemaa-vastane.

Taustaks olgu öeldud, et Euroopa Liidu raha osakaal Eesti Vabariigi eelarves on alla 10% ning seda põhiliselt investeeringutena.

Rahvaarv on aga 2016. aastal Eestis üle mitmete aastate taas kord suurenemas ning kasv oli ligikaudu 0,14%. Samas Venemaa rahvaarv küll veel suureneb, kuid see kasv on pidurdumas – 2014. aastal oli kasv 0,22%, 2015. aastal 0,19% ning 2016. aastal 0,17%.

Eesti ja Venemaa majandussuhted on üsna nõrgad ning pärast Pronksiööd toimunud ekspordimahtude kukkumist on leitud uued turud. Näiteks 2017. aasta mais moodustas eksport Venemaale kogumahust kõigest 7%, jäädes alla nii Soomele, Rootsile kui ka Lätile.

Eesti „majandusprobleemide ja viletsa elu“ teemadel on käesoleva aasta veebruris oma blogis sõna võtnud ka Venemaa opositsionäär Aleksei Navalnõi, tuues välja Eesti ja Venemaa erinevused SKP, keskmise palga ja pensioni võrdluses, kus vastavad numbrid Eestis on vähemalt kaks korda suuremad Venemaa näitajatest.

Kuidas levitatakse uut propagandaväidet?

Argo Ideon on Diplomaatia juuni numbris kirjutanud: „… ametliku Moskva retoorikasse ei saa mahtuda idee, et Läände lõimunud Eesti võiks olla edukas riik. Kui Eesti nõukogude-järgsed valikud on edukad, tunnistab Venemaa sellega mitmete omaenda valikute ekslikkust. Eesti peab olema seega Kremli binoklis halb, ebaõnnestunud, kuri riik ning kui Eesti niisugune ei paista, siis mis järgmiseks? Ukraina lahkumine Moskva orbiidilt kui edulugu? Ei, seda ei saa Moskva endale lubada. Eesti jääb Moskva propaganda sihtmärgiks edaspidigi.“

Uut väidet on Venemaa meediaväljaannetes hakatud esitama üha elavamalt.

Järgnevalt mõned näited juba toimunust:

Regnum.ru avaldas 2017. aasta juunis sama väljaande pseudoanalüüsikeskuse „OSTKRAFT“ materjalidele toetudes uudise, mis NATO ja Baltikumi suhete analüüsi kõrval ütleb ka järgmist: „Venemaa-vastase hüsteeria õhutamine ja  justkui eksisteerivale sõjalisele ohule apelleerimine peab varjama Baltikumi Euroopa Liiduga majandusliku lõimimise läbikukkumist – nende riikide majandus suudab püsida ainult Euroopa eelarvest dotatsioonide kõrvale nihverdamise najal.

Niipea, kui 2020. aastal lõpevad Euroopa Liidu toetused, ootab Balti riike paari aasta pärast ees ränk eelarvekriis ning tekib sotsiaalsete kokkupõrgete tõenäosus.

Seepärast paisutataksegi üdini kunstlikku ja väljamõeldud väidet Venemaa sõjalisest ohust, et kahanevate dotatsioonide taustal kindlustada rahavoog Atlandi lepingu sõjalistelt struktuuridelt.

Ent need meetmed ei suuda kuidagi lahendada Balti riikide peamist küsimust – nimelt majanduslike probleemide, vaesuse ja viletsuse kasvu, mida ei suudeta varjata mingisuguse propagandaga ning nende riikide elanike regulaarset põgenemist maailma arenenumatesse piirkondadesse, sealhulgas Venemaale. Balti riikide rahvastiku vähenemine ja isegi täielik kadumine  on nende riikide tegelik oht.»

Juulis aga arutati teemat telekanali TVC saates „Hääleõigus“. Saatesarjas osapealkirjaga „Baltikum: hirmud ja unistused“ arutleti Venemaa jutusaadetele omases formaadis selle üle, miks tahavad Balti riigid olla Euroopa Liidus, kui Nõugkogude Liidu koosseisus oli üsna hea elu. Saate arenedes jõutakse Balti riikide majandusprobleemide juurde, mida Euroopa Liidu külje all olles soovitakse parandada.

Saates osalenud Venemaa Föderatsiooni Nõukogu liige Sergei Rõbakov: „Vene impeerium erineb kardinaalselt teistest, näiteks, Austria-Ungari impeeriumist. Asi on selles, et sinna kuulusid riigid, rõhutan – riigid, kes juba omasid iseseisvat riiklust. Ei Eesti riiki, ei Läti riiki, ei Leedu riiki (Leedu Suurvürstriik on hoopis teine asi), ei Ukraina riiki pole kunagi ajaloos eksisteerinud. Ja need taasmoodustatud riigid pidid uuesti tõestama õigust olemasoluks.

Nende riikide alusmüüt seisneb pidevas vastasseisus Venemaaga. Seni, kuni nad saavad tõendada õigust eksistentsiks, oma vajadust maailmale, olla Venemaa vastane, kasutab Euroopa Liit neid riike kui sanitaartsooni.“

2017. aasta veebruaris käsitleti Baltikumi majandust telekanalis Tvzvezda, kus räägiti Baltimaade allakäigust, transiidi olulisest vähenemisest, suurest töötuse ja vaesuse kasvust ning hindade, kuid mitte palkade kasvust.

Saates käidi välja taas kord ka arvamus, et Nõukogude Liit rajas Baltikumis tööstused, sadamad, elektrijaamad ja elamispinnad.

Lugu lõpeb tänase postituse aluseks oleva narratiiviga, kus jäetakse õhku küsimus, mis saab Balti riikidest aastal 2020, kui lõpeb Euroopa Liidu rahastus.

2016. aasta septembris kirjutas Rubaltic.ru uudise pealkirjaga „ Ekspert: 2020 aasta tuleb Balti riikidele murdeline”, milles märgitakse „Teadlased prognoosivad 2020. aastatel Balti riikides demograafilist kollapsit, millele järgneb võimukriis. See paneb Läti ja Leedu vajaduse ette otsida uusi geopoliitilisi partnereid. Lisatakse, et on olemas veel üks nüanss –Balti riike taasiseseisvuseni viinud poliitikute kadumine ning uue poliitikute põlvkonna pealekasv, kes pole enam seotud Nõkogude Liidu vastase võitlusega. Teadlased ei välista, et Läti ja Leedu võivad hakata vaatama Venemaa suunas. Samuti ei välistata, et selles oleks suur roll Valgevenel.”

Sama aasta detsembris avaldas Polit Ekspress artikli pealkirjaga „Lõpu algus: mis juhtub Baltikumiga, kui Venemaa loobub transiidist”, milles autor Aleksandr Šamšiev arvab, et Balti riigid võivad paluda Venemaal transiiditeed mitte kinni panna. „See aga nõuaks Baltikumilt suuremat paindlikust, hindade ülevaatamist ja venesuunalise poliitika muutmist, kuid Balti riikide ebapädev juhtimine ja saamatus olukorra hindamisel on juba Balti riikidest teinud kaotaja poole.“

Need on vaid mõned näited uue propagandaväite levitamisest. Propastopi hinnangul on see narratiiv mõledud pigem siseriiklikuks kasutamiseks, kuna Baltiriikide venekeelsed elanikud kogevad vahetult hoopis teistsugust elu. Ka täiendus „Nõukogude ajal oli parem elu“ on edukas ainult Venemaa elanikele.

Venemaa uute narratiivide rindel on olnud arenguid teisigi. Propastopi toimetus soovitab silma peal hoida ka tasapisi kasvama hakkava väite „Baltimaad on Venemaale võlgu“ arengul. Seda on servapidi märgata ka eelpool toodud näidetes, kus viidati Nõukogude Liidu poolt rajatud tehastele, sadamatele ja muule infrastruktuurile.

Foto: Julian K./Flickr/CC