Jõhvi kalmistu läitis propagandarünnaku

26.06.2017

Venemaa ajakirjanduses ja propagandameedias leidis juunis rohket kajastamist Jõhvi kalmistuga seonduv. Juhtum on saanud ettekäändeks, et süüdistada Eestit russofoobias, rahvuspõhises tagakiusamises, ajaloo võltsimises ja fašismi praktiseerimises. Kuna eestikeelses meedias sündmusest veel palju kirjutatud pole, anname propagandarünnakust põhjalikuma ülevaate.

5. juunil saabub Jõhvi vallavalitsusse kiri, alla kirjutanud 58 inimest, saatjaks Sirje Luck. Sama kirja saavad muinsuskaitseamet ja Ida-Virumaa meediaväljaanded. Kirja sisuks on nõudmine kaitsta Jõhvi eesti surnuaia kultuuripärandit. Tulevase meediatormi algatavad kirja osad, milles kutsutakse üles eesti kalmistule mitte matma teisest kultuuriruumist isikuid, kirjeldatakse slaavi ja eesti matmiskommete erinevust ning viidatakse, et kõrvaloleval õigeusu surnuaial on ruumi palju. Kirja täpse sisuga saab tutvuda siin, Jõhvi vallavalitsuse dokumendiregistris.

Meedias kirjutab kirjast esimesena Eesti ajakirjanik Aleksei Starkov – 9. juunil Ida-Virumaa nädalalehes Infopress ja päev hiljem venekeelses Delfis. Artikli “Jõhvi eesti kalmistule palutakse mitte matta slaavlasi” toon on rahulik, kirja aluseks olevaid probleeme avav.

12. juunil võtab kirja jutuks Venemaa portaal Rossiiskaja Gazeta ning loole hakkavad lisanduma propagandistlikud pöörded. Artikkel saab pealkirjaks “Kirikuaed pole slaavlastele”, alapealkiri aga teatab, et Eestis võidakse keelata venelaste matmine kalmistule (jättes kaudselt mulje, et tegemist on kogu riiki puudutava  aktsiooniga). Kirja nimetatakse skandaalseks, jäetakse eksitavalt mulje, nagu oleks tegemist suure sündmusega Eesti sotsiaalmeedias.

13. juunil avaldab Venemaa valitsusele kuuluv telekanal Rossija 24 räigelt kallutatud video, milles kiri seostatakse meelevaldselt laiema rahvuspõhise tagakiusamisega Eestis. Rõhutatakse, nagu kogutaks Eestis eraldi matmise toetuseks allkirju. Ühemõtteline foon luuakse teksti ja videomaterjaliga, mis jätab mulje, et Eestis käitutakse venelastega samal viisil kui natsi-Saksamaal juutidega. Seejärel esitatakse venelaste vaenamise näidetena nii kodakondsuseta inimeste hulka kui keeleteemasid. Kremlimeelne aktivist Dmitri Linter nimetab toimuvat ajaloo võltsimise ja eitamisena. Seost täpsustamata mainitakse, et Jõhvi on saanud kohaks, kus 21. sajandil samastatakse end Waffen-SSiga. Taustal näidatakse eksitavaid kaadreid, mis jätavad mulje, nagu oleks Jõhvis tegu järjekordse Punaarmee veteranide mälestuse rüvetamisega. Erinevaid vihjeid, et Eestis on asjad vene inimestega väga halvasti, leidub loos veel palju.

Rossija 24 video määrab juhtumi kajastuse tooni Venemaa meedias. Propagandakanalite nimekirja kuuluv lenta.ru nimetab loos “Kuni surm meid lahutab” Eestis toimuvat surmajärgseks segregatsiooniks, portaal Newinform pealkirjastab oma artikli “Russofoobid kuni kontideni”, News Front nimetab Jõhvi juhtumit politoloog Pavel Rudjakovi suu läbi “metsikuseks”.
Mitme looga lööb sekka Eesti kohalik Sputnik. Kogu selle propagandamasinavärgi võimenduses saab algsest kirjast ühemõtteliselt süüdistav meediasündmus pealkirjaga “nüüd hakkavad eestlased venelasi eraldi matma”.

Ka Propastopi jaoks on kogu juhtumi lähtepunktiks saanud kirjas väljendeid, mis ei tundu kohased. Võõrastav on lugeda teistest rahvustest inimeste üldistavalt slaavlasteks nimetamist ning uute haudade etnilise tausta toonitamist. Venelaste matmiskombeid kirjeldatakse halvustavalt ja stereotüpiseerides “karjuvates värvides plastlillede” kasutamisena.

Kuid propagandameedia jaoks pole sellised detailid olulised. Isegi kui kiri oleks 100% poliitiliselt korrektses kõnepruugis, sobiks juhtum ikkagi ettekäändeks, et Eesti kohta käivate propagandasõnumite valik eetrisse paisata. See, et nii Eestis kui Venemaal on ohtralt kalmistuid, mis eristatud uskude, koguduste ja tihti ka rahvuste järgi, ei oma propagandistliku ajakirjanduse jaoks mingit tähtsust. Venemaa propagandameedia ei ole ajakirjandus, mis prooviks juhtunus tõde leida, loo olemust avada või erinevaid vaatenurki peegeldada. Käsitluse toon ja jutupunktid on ette määratud ja ootavad ainult juhust, et üha uuesti aktiveeruda. Päästikuks sobivad samavõrd Jõhvi kalmistu, Kiviõli rändrahn, vene neiu vallandamine Tallinnas või mõni homne uudis, mis puudutab venekeelsete inimeste elu Eestis.

Piltidel: Jõhvi kalmistu kabel, foto Jõhvi kalmistu kodulehelt, kuvatõmmis Rossija 24 videost ning viidatud Sputniku artiklist.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter