Propagandakuu mai

Propastop käivitab tänasest uue rubriigi ning hakkab avaldama kokkuvõtteid eelneva kuu teemadest, mis postitustesse põhjalikumate käsitlustena ei jõudnud, kuid toimetuse arvates siiski väärivad äramärkimist.

Eesti Ekspress kajab vastu

Propstop kirjutas Leedu politoloogi analüüsile viidates ning Itaalia väljaannet La Stampa refereerides tuntud multifilmi seostest Venemaa propagandaga. Kuigi osutasime loos ka kaks aastat tagasi Eesti Ekspressis Priit Hõbemäe (1992-1996 ja 2006-2011 oli Priit Hõbemägi Eesti Ekspressi peatoimetaja) poolt samal teemal avaldatud artiklile, saime siiski 24. mai juhtkirjas terava kriitika osaliseks.

Oleme päri Ekspressi kriitika tuumaga – propaganda otsimise ei maksa minna paranoiliseks. Kuid tasub tähele panna, et Propastop üheks eesmärgiks ongi tuua lugejani erinevaid käsitlusi infokonfliktidest ja mõjutustegevustest. Erinevate vaatenurkade vahendamine ei tähenda, et vahendatud käsitlus on just Propastopi seisukoht.

Saame lubada, et avaldame ka edaspidi mõtlemapanevaid ja diskussioone tekitavaid teemasid. Püsige valvel!

Ka Objektiiv.ee kajab vastu
Sarnaselt eelmisele lõigule on vastu kajanud ka infoportaal objektiiv.ee, mis väljendas kriitikat Propstopi postitusele, milles avaldasime täismahus algselt Delfis ilmunud artikli „Urve Eslas: objektiiv.ee infolõimed jooksevad Venemaa ja Süüria kaudu“. Taas kord ei avaldanud me selle juures ei hinnanguid ega ka seisukohti, vaid edatasime lihtsalt ühe iseseisvalt eksisteeriva seisukoha.

Taas kord lubame, et jätkame ka edaspidi erinevate käsitluste jagamist oma blogis ning jätkuvalt üritame teha seda neutraalselt ning lugejate silmaringi avardamise huvides.

Eesti poliitikud 9. mai propagandakeerises
9. mai ning sellele järgnenud päevad keerutasid kõvasti propagandamaigulist tolmu. Meie tähelepanu pälvis selle tähtpäevaga seoses situatsioon, mis rullus lahti riigikogu liikme Olga Ivanova poolt Sputnikule antud intervjuust. Intervjuu tehnilist teostust, kus sineli-laadses riides riigikogu liige hoiab ise Sputniku mikrofoni, ei hakka me siinkohal analüüsima.

Ivanova intsidendile avaldas kriitikat peaminister Jüri Ratas, kes ütles «Ma loodan, et erakonna liikmed saavad aru, et me ei anna intervjuusid sellisele väljaandele, mis ei teeni Eesti riigi huve».

Samal teemal on olnud probleeme ka haridusminister Mailis Repsil, kes äsja amteisse saanuna andis samuti intervjuu samale Venemaa propagandaväljaandele ning ka siis pidi peaminister teemasse sekkuma.

Propastop ei poolda sõnavabaduse piiramist, kuid on ka varem andnud nõu kuidas tulla toime Venemaa Propagandaväljaannetega.

Ajakiri Sõdur „Kuidas teritada inforelva“
2017. aasta teises numbris, 14. leheküljel, avaldab ajakiri „Sõdur“ analüütilise artikli infooperatsioonidest. Põhjalikus loos antakse ülevaade, millised on infooperatsioonide funktsioonid, milline on võimekus taktikalisel ja operatiivsel tasandil tegutsemiseks ning tuuakse välja ka 2. jalaväebrigaadi näitel praktilised tegevused.

David Vseviov: Ajalugu ja propagandistid
25. mai Maaleht avaldab ajaloolase David Vseviovi artikli ajaloo ja propaganda läbipõimunud ja selgete piirideta suhetest.

Ajalooteadusel on kurb saatus. Vähe sellest, et tolle distsipliini raamistikku kuuluvate teadmiste omandamise kontrolli puhul puudub üheselt kehtiv hindamissüsteem, satub minevik ka pideva olevikust tuleneva propagandistliku surve alla.

Kuna selline hindamissüsteem puudub või pole tegelikkuses rakendatav, siis esmapilgul pole mingit objektiivset alust ka selleks, et tõrjuda propagandistid ajaloo juurest eemale.

Vadim Štepa: Ukraina talitab õigesti, kui blokeerib Venemaa veebilehti
Eesti Päevaleht avaldas 28. mail Vadin Štepa arvamusloo Ukraina otsusest blokeerida Venemaa veebilehti.

Sel kuul kirjutas Ukraina president Petro Porošenko alla korraldusele kehtestada uued Venemaa-vastased sanktsioonid. Seekord võttis ta ette tuntud Vene internetilehed mail.ru ja Yandex ning sotsiaalvõrgustikud VKontakte ja Odnoklassniki. President nõudis, et Ukraina võimud piiraksid ligipääsu neile, põhjendades seda vajadusega kaitsta riigi infovälja Venemaa agressiivse propaganda eest.

Määrus kutsus Ukraina ühiskonnas esile mitut sorti reaktsioone. Ühest küljest kasutatakse Vene internetiressursse hübriidsõjas tõesti propaganda eesmärgil. Ent teisest küljest hakkab Ukraina paljude vaatlejate arvates ise meenutama Venemaad, kus samuti paljusid veebilehti blokeeritakse. Paljud lugejad pääsevad aga keelatud materjalile niikuinii ligi, kasutades selleks anonüümsustajaid ja brausereid.

Fotod: ekraanitõmmised delfi.ee, objektiiv.ee, maaleht.ee ja ekspress.ee keskkondadest