Kiviõli rändrahnu saaga

05.06.2017

kivi1Propastop proovis aru saada, kas mälestuskivi sodimine Kiviõlis ja sellele järgnev meediakajastus oli meelega ette valmistatud infooperatsioon. Taastasime sündmuste aegrea ja anname selle põhjal juhtunule omapoolse kommentaari.

18. jaanuar 2017

Kiviõli linnavalitsus lükkab tagasi Sarkis Tatevosjani, Kiviõli sõja- ja tööveteranide ning Venemaa kaasmaalaste ühingu esindaja ettepaneku tuua mälestuskivi selle senisest asukohast Rääsa külast umbes 15 km kaugusele Kiviõlisse. Tatevosjan põhjendas kivi ületoomise vajadust muu hulgas selle suurema turvalisusega linnas, kuivõrd Rääsa külas olla kivilt korduvalt kadunud mälestustahvel. (Dokumentidest ja kivi ajaloost saab vene keeles lugeda veebilehelt Slavia.ee)

9. mai 2017

Mälestuskivi avatakse uues kohas, Tatevosjani krundil Kiviõlis. Rahn asub nähtaval kohal, esiküljega tänava poole, viie-kuue meetri kaugusel tänavast.

16. mai 2017

Kell 7.50 avastab Tatevosjan enda väitel selle, et mälestuskivi on öö jooksul soditud, ning teeb selle kohta teate politseile.

Kell 14.00 ilmub propagandaportaalis Baltnews kivi sodimise kohta uudis. Loost selgub, et Tatevosjan on ise Baltnewsiga ühendust võtnud ja teate sodimisest koos fotodega hommiku jooksul edastanud. Samuti võtab Tatevosjan ühendust ka venekeelse Delfiga, uudis kivi sodimisest avaldatakse kell 15.11.

Kell 18.59 refereerib Delfi uudist Venemaa portaal Vzgljad, kell 21.56 Lenta.ru, samal õhtul veel ka teised Venemaa meediakanalid nagu Life.ru, Ren, RT. Ehkki mitmes jätkuloos Delfit enam ei mainita, on loo ülesehitusest näha, et Venemaa meediasse jõuab teade just Delfi refereerimise kaudu.

17. mai 2017

kivi2Kell 16.16 viitab Baltnewsi loole Venemaa saatkond Eestis oma Facebooki postituses.

Kell 20.49 avaldab Sputnik loo, mille autoriks on päeva jooksul Kiviõli külastanud Jevgeni Ašihmin, artikkel on varustatud värskete piltidega.

18. mai 2017

Kell 18.48 vahendab Sputnik Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja Maria Zahharova sõnu, mille põhjal loodab Venemaa Eestilt kivi vahejuhtumi uurimist ja süüdlaste karistamist. Zahharova mainib Venemaa saatkonda Tallinnas, kes uurimise kiirendamisega tegelevat ning seob Kiviõli juhtumi fašismi vastu võidelnute tagakiusamisega, püüdes asetada sündmuse laiemasse propagandateemasse, nagu soositaks Eestis natsismi.

Kokkuvõte

Propastopi meelest ei näita aegrida, nagu oleks mälestuskivi sodimine toime pandud kremlimeelsete aktivistide enda poolt. Selline provokatsioon oleks tõenäoliselt korraldatud kohe kivi avamise järel 9. mail, kui tähelepanu teise maailmasõja sündmustele oli suur.

Samuti ei viita sündmused, nagu oleks Venemaa meediakanalid olnud juhtumiks valmis või teadnuks ette, et Kiviõlis midagi toimuma hakkab. Kivi sodimisest saadi teada teiste kanalite vahendusel, uudist refereeriti tavalisel moel, propagandaportaali Sputnik “ajakirjanik” jõudis kohale alles ülejärgmisel päeval.

Küll aga torkab silma, et sündmusest olid varmad kinni haarama nii propagandakanalid kui Venemaa riigistruktuurid, asetades juhtumi kiiresti laiemasse propagandanarratiivi. Kivist püüti välja pigistada õli, millega läita uus mälestussambakonflikt kahe riigi vahel.

Samuti paistab loo tagant kivi Kiviõlisse toomisega seotud isikute soov oma tegudega konflikti provotseerida. Nii kivi uues asukohas eksponeerimise viis kui läbimõeldus, millega sodimise juhtum meediasse paisati, viitab soovist vahejuhtumist sündmus teha. Et huvitatud ollakse mitte niivõrd hukkunute mälestuse austamisest kui just loo suureks puhumisest, annab tunnistust, et kivi ei olnud puhastatud veel 18. maiks, vaid ootas endiselt fotograafe. (Vt Slavia.ee lehel avaldatud fotot, kus 18. mail asetab soditud kivi juurde lilli tänaseks Eestist lahkunud Venemaa Narva peakonsul Dmitri Kazjonnov.) Ilmselt oli Tatevosjani tegevuse eeskujuks Pronksiöö infokonflikt, kui ta Öise Vahtkonna liikmena nägi meedia kaalukat rolli konflikti paisutamisel.

Piltidel: kuvatõmmised Slavia.ee lehelt  ja Venemaa Eesti saatkonna Facebooki lehelt.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter