Pronksiöö 10. aastapäev meediapildis

Propastop vaatles Pronksiöö 10. aastapäevaga seotud kajastusi kodumaises, venekeelses ja ingliskeelses meedias. Eesti meedia võttis sündmuse jutuks üle ootuste aktiivselt, venekeelne see-eest oodatust rahulikumalt ja tagasihoidlikumalt. Venemaa propagandakanalid tegid “oma töö” ära ning üritasid pakendada kümne aasta jooksul toimunu tavapäraselt kallutatuna võimalikult negatiivsesse valgusesse.

Pronksiöö ei kasvanud venekeelses meediaruumis ulatuslikuks Eesti-vastaseks propagandarünnakuks ning ka Tõnismäel Pronkssõduri ümber toimunust oli üsna raske intriigi luua.

Pronksiöö eesti meedias

Pronksiöö 10. aastapäev oli Eesti meediakanalitele tänuväärt materjal, mis võimaldas lugejaid paeluvaid uudiseid avaldada vähemalt nelja nädala jooksul. Suurimad portaalid Delfi ja Postimees lõid sellele teemale eraldi rubriigi ning Delfi/EPL toimetus trükkis klantspaberil eriväljaande.

Online- ja paberlehtede kõrval ei jätnud teemat kajastamata ka telekanalid ja raadiosaated, mis kasutasid seda teemat samuti mitme nädala jooksul. Oma osa tahtsid saada Vahetund Postimehega (KUKU), Terevisioon (ETV), Ringvaade 1 ja 2 (ETV), Kuuuurija (TV3), Reporteritund (Vikerraadio),  Reporter (Kanal2), rääkimata uudistesaadetest, mis avaldasid sündmusest lühivormis uudiseid.

Propastop tõstab esile Delfi kokkupandud artikli Pronksiöö tekkimisele kaasa aidanud propagandavõtetest sellele eelnenud aastatel ja sündmuse ajal.

Proksiöö kajastus oli sedavõrd mahukas, et käsitlemist leidsid praktiliselt kõik olulisemad vaatenurgad ja detailid. Meenutamise ja 10. aasta jooksul toimunud selginemiste kajastamise kõrval sai eraldi tähelepanu Dmitri Ganini tapmise uurimine, kuna kümne möödunud aastaga jõudis kätte ka selle süüteo aegumistähtaeg. See tõi täiendavalt meediasse nii prokuratuuri, Venemaa suursaadiku Eestis kui ka Venemaa välisministeeriumi.

Pronksiöö venekeelses meedias

Venekeelne meedia pole samuti lasknud „head materjali“ raisku minna ning on avaldanud arvukalt lugusid Pronksiööst ja sellega kaasnenud sündmustest. Mahukaimalt on teemat lahata võtnud Propastopi lugejatele hästi tuntud propagandasaidid Sputnik, Baltnews, Regnum jne.

Paljud lood on pikad ja materjalirohked, sisaldades osi mälestusmärgi ajaloost, teisaldamisega seotud poliitikutest ning Venemaa kodakondse Ganini tapmisest ja selle uurimisest. Mustrid korduvad loost loosse: „teisaldati Tallinna vabastajate mälestusmärk“, „Pronksiöö lõhestas Eesti ühiskonna kaheks“, „poliitikud ei kahetse ka täna juhtunuga seoses midagi“, “Eesti majandus on kaotanud tänu Pronksiööle suure summa” jne.

Regnum.ru on avaldanud intervjuude sarja, kus enda Pronksiöö kogemusest räägib keegi anonüümne Andrei, kunagi Eestis tegutsenud, kuid Venemaale siirdunud ajakirjanik Sergei Šedin ning eestivastase tegevusega silma paistnud Vladimir Iljaševitš. Lisaks on avaldatud täismahus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei pöördumine. Partei, mille ridadesse kuulus Pronksiööl aktiivselt osalenud ja mõned aastad hiljem kaitseministeeriumit rünnanud ning selle käigus surma saanud Karen Drambjan.

Nimedest jooksevad läbi Andrus Ansip, Jaak Aaviksoo, Jüri Pihl, Marina Kaljurand, Dmitri Linter, Maksim Reva ja Mark Sirõk.

Kajastustest värvikaim on valedest pungil videointervjuu Dmitri Linteriga venekeelses julgeolekuteemalises portaalis Anna News. Mitmes loos on sisse toodud Andrus Ansipi tegevus Nõukogude ajal.  Palju tähelepanu on saanud Ganini tapmisega seonduv: Venemaa välisministeeriumi avaldus ning Eesti süüdistamine uurimise tahtlikus „kraavi ajamises“.

Pronksiöö ingliskeelses meedias

Propastopil õnnestus leida kõigest üksikuid Pronksiööga seotud kajastusi ingliskeelses meediaruumis ning need olid põhiliselt seotud Pronksiöö-aegsete küberrünnakutega. BBC avaldas ülevaate Pronksiööst kui sündmusest, mis tegi Eestist ajaloo esimese küberründe, infosõja ja libauudiste sihtmärgi. Sarnasel teemal on uudise avaldanud ka UNSW Sydney. Eestis avaldatud uudiste tõlkeid on avaldanud nii ERR, Postimees kui ka The International Massmedia Agency, mis avaldas Eesti Päevalehes ilmunud intervjuu tõlke Andrus Ansipiga.

Pildil kuvatõmmis Delfi erilehest.