Urve Eslas: objektiiv.ee infolõimed jooksevad Venemaa ja Süüria kaudu

Aprillis avaldas Delfi Urve Eslase artikli uudistest, libauudistest ja Venemaa sidemetest lääne portaalikestega. Propastop avaldab autori nõusolekul artikli täisteksti.

Ehkki ma obejktiiv.ee vaateid ei jaga, oleksin hea meelega nõus annetama nende jätkamiseks, kui võiks olla kindel, et loobutakse nn alternatiivsetest kanalitest nagu Breitbart, InfoWars, Trunews ja ZeroHedge.

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) uudisteportaali objektiiv.ee lugejateni jõuab teave maailmas toimuva kohta muu hulgas ingliskeelsetest kanalitest Breitbart News, InfoWars, ZeroHedge ja Trunews, mida on raske pidada tõsiselt võetavateks uudisteallikateks. Neist kanalitest on objektiiv.ee kaudu jõudnud Eesti lugejateni selliseid uudiseid: Hillary Clinton kasutab pedofiilide salakeelt, Barack Obama põgenes rahvusvahelistesse vetesse, et mitte lasta USA võimudel end vahistada, Californias legaliseeriti lasteprostitutsioon, Süüria keemiarünnak võis olla lavastatud, ja kümneid teisi samasuguse tõeväärtusega lugusid.

Arvestades, et objektiiv.ee on üks väheseid Eesti rahvuslik-konservatiivseid kanaleid, võib arvata, et väärteave ei ole jätnud mõjutamata ka nende ringkondade ettekujutust maailmas toimuvast. See tähendab omakorda, et rahvuslik-konservatiivselt meelestatud inimeste võimalused avalikus arutelus osaleda on ebavõrdsed: kvaliteetse teabe nappuse tõttu on nende võimalus saada naeruvääristatud suurem, kui olema peaks.

Alternatiivsete uudistekanalite maailm on mitmekesine. Nende hulgas on nii poliitilisi kui ka selliseid kanaleid, mis peavad alternatiivsust ärimudeliks: mida pöörasem väljamõeldis, seda rohkem külastajaid ja reklaamiraha.

Ühendriikide veebiportaal Trunews ja selle raadiosaate juht Rick Wiles ei tee oma poliitilistest vaadetest ega allikatest saladust: suhtumine on läänekriitiline ja toetab Venemaa seisukohti (soovitan kuulata 27. märtsi saadet selle kohta, kuidas Ühendriikide pedofiilne eliit tirib Venemaad sõtta, et oma võimu säilitada). Läänekriitilisuses ega Venemaa seisukohtade toetamises ei ole midagi taunitavat – kui sellised seisukohad on olemas, peab neil olema võimalik kuuluda avalikku arutellu. Probleem on pigem selles, et argumendid, millega vaateid põhjendatakse, põhinevad väärteabel või vandenõuteooriatel.

Breitbart News ja InfoWars on koos Venemaa riiklike meediakanalitega RT ja Sputnik Ühendriikides uurimise all enne Ühendriikide presidendivalimisi ja nende ajal tahtliku valeteabe levitamise pärast. InfoWarsi uudiste hulgas on lood sellest, et 9/11 korraldas Ühendriikide enda valitsus ja Bostoni maratoni aegse pommirünnaku lavastas valitsus, ning lugu Hillary Clintoni „Pizzagate’i” skandaalist, kus Clintonil väideti olevat sidemeid pedofiilide ringkonnaga – vale, mille eest Infowars lõpuks vabandust palus. Breitbarti lugude hulgas on uudised sellest, kuidas Barack Obama toetas Al Qaidat, ja Hillary Clintoni rasketest terviseprobleemidest. Neid avaldas ja aitas levitada ka InfoWars. Nendegi väljaannete puhul ei ole küsimus poliitilises meelsuses, vaid selles, et poliitiliste protsesside suunamiseks kasutatakse valeteavet ja tehakse seda intensiivsusega, mis külvab nii sotsiaalmeedia kui ka otsingumootorid väärlugudega üle.

Viimaste nädalate uudiste, Süürias aset leidnud keemiarünnaku ja Ühendriikide antud vastulöögi valgel väärib InfoWars lähemat tähelepanu. Ben Nimmo ja Donara Barojan Atlantic Councilist avaldasid läinud nädalal kirjutise „Kuidas alternatiivsed parempoolsed tõid #Syriahoaxi Ameerikasse”. Kirjutis vaatles, kuidas sotsiaalmeedias tekkis ja levis arvamus, et Süüria keemiarünnakud olid lavastatud või pani need toime hoopis keegi kolmas. Seda levitasid muu hulgas nii InfoWars, RT kui ka lõpuks Objektiiv.

Atlantic Council leidis, et mõni tund pärast 4. aprilli keemiarünnakut avaldas Süüria presidenti Bashar al-Assadit toetav veebileht Al-Masdar News loo, mis väitis rünnakuteate olevat väärteabe. Järgmise kahe päeva jooksul noppisid selle üles mitu läänevastast ja Kremli-meelset veebilehte, sealhulgas InfoWars. Loos väitis InfoWars, et keemiarünnaku taga olevat olnud hoopis George Sorose toetatud Valged Kiivrid. Muus osas tugines lugu samadele allikatele, millele Al-Masdar, ja kasutas ka samu argumente. Kahelt Twitteri kontolt – InfoWarsi ja selle eestvedaja Alex Jonesi omalt – postitatud lugu retviiditi kokku üle 700 korra. Kuid need ei olnud kõige mõjusamad infokanalid. Selleks osutus @magicpoledancer (maagiline postitantsija), mis kasutas hashtag’i #Syriahoax hoiatamaks Donald Trumpi Süürias toimuvasse sekkumast. Twitteri konto @magicpoledancer loodi märtsis, hakkas tviitima 4. aprillil ja kõik tviidid puudutasid Trumpi Süüria-poliitikat. (Kes on @magicpoledanceri konto taga, on esialgu raske öelda. Teada on ainult niipalju, et kirjelduse all seisab Mihhail Bakuni tsitaat: „Kapitalism ja kommunism on sama mündi kaks poolt.”) Sealt jõudis info ringiga tagasi InfoWarsi ja sai hoo sisse kümnete tuhandete tviitide kaudu, millest suur osa tuli väikselt hulgalt kontodelt, millest mõni tviitis sama lugu sadu kordi. See tegi hashtag’i #Syriahoax väga populaarseks ning avas omakorda tee uutele ja uutele tviitidele, mis aitasid lool saada Ühendriikide avaliku arvamuse osaks.

Süüria valitsuse reaktsioon keemiarünnakutele ei ole üllatav. Nagu näitas Atlantic Councili varasem raport „Aleppo murdmine”, on Süüria valitsus keemiarünnakuid alati eitanud ja süüdistanud väljaandeid valeteabe levitamises. Üllatav on pigem see, kuidas Ühendriikide alternatiivparempoolsed meediakanalid, eriti InfoWars, selle seisukoha levitamisele aktiivselt kaasa aitasid.

RT teatas 6. aprillil, et teade, nagu oleks Bashar al-Assad kasutanud keemiarelva, kujutab endast vääruudist. Samal päeval seadis keemiarünnaku seose Bashar al-Assadiga kahtluse alla ka Objektiiv.

Milliste kanalite hulka kuulub ZeroHedge, on raskem öelda. ZeroHedge on Ühendriikide pessimistliku alatooniga majandusblogi, mis avaldab majandusuudiste vahel vandenõuteooriaid. Seal avaldatava taga on rühm toimetajaid, kes kirjutavad „Kaklusklubi” tegelase Tyler Dureni pseudonüümi all, muid viiteid autoritele blogiküljel ei ole. Seda, et ZeroHedge avaldab majandusuudiste kõrval valedel põhinevaid lugusid, mille allikad näitavad, et need pärinevad Venemaalt, märkas kolm aastat tagasi Houstoni ülikooli majandusõppejõud Craig Pirrong. Probleem ei olnud uudiste Venemaa päritolus, vaid nende ebatõesuses. Samalaadseid uudiseid avaldanud allikaid kõrvutades jõudis Pirrong järeldusele, et ZeroHedge’i sarnased saidid on osa infolõimest, mis – tahtmatult või mitte – jagab ingliskeelsetele lugejatele Venemaalt pärit valeteavet.

Läinud aasta novembris ilmus Ühendriikide veebisaidil PropOrNot, mis uurib Venemaa läänele korraldatavat mõjutustegevust, raport, mis kaardistas Venemaa propagandavõrgustiku. Aluseks võeti Venemaa peamised ametlikud ja poolametlikud teabekanalid: rt.com, sputniknews.com, pravda.ru, tass.ru, russia-insider.com jt. Neilt pärit teabe leviku leidmiseks kasutati tarkvara, mis aitab leida samu või sarnaseid uudiseid. Raport tuvastas, et osa lääne veebisaite, sealhulgas ZeroHedge, kuulub võrgustikku, mis aitab levitada Venemaalt pärit valeteavet või tõendamata informatsiooni ning kujundab sellega avalikku arvamust.

Raporti ilmumine pahandas nii selles võrgustiku osadeks nimetatud saite kui ka Venemaa telekanalit RT. Tõsi on, et tuvastamismeetodid võivad anda eksitavaid tulemusi. ZeroHedge’i puhul kontrolliti tulemusi, arvestades ainult kanaleid, mida EL-i Startcom Task Force on seostanud Venemaa mõjutustegevusega, ja ka teine katse andis sama tulemuse.

Selle raporti valgel on põhjust meenutada läinud aasta aprillis Bloombergis ilmunud intervjuud, mille andis Colin Lokey, endine ZeroHedge’i töötaja. Endiste töötajate intervjuud ei ole parim teabeallikas – pahameelega lahkunute seisukohtades võib olla rohkem solvumist kui kainet analüüsi ja Lokey probleemidele viitas ka ZeroHedge’i vastulause –, kuid see käsitleb mingeid tendentse. Kui tugineda üksnes ZeroHedge’i vastulauses avaldatud sõnumivahetusele, siis sunnib Lokey jutt ZeroHedge’i Kremli-meelsest tonaalsusest, mida ta töötajana tundis end olevat kohustatud järgima, omajagu kahtlema selles, kas ZeroHedge avaldas Venemaalt pärit valeteavet pelgalt teadmatusest.

Kui PropOrNoti raport ja Colin Lokey tähelepanekud peavad paika, siis on ZeroHedge näide sellest, kuidas Venemaa ja lääne kanalite sümbiootilises koostöös toimub nn narratiivipesu. Kui rahapesu siht on kaotada jäljed raha päritolust, siis narratiivipesuga eksitatakse lugeja arvamust info päritolu kohta.

Narratiivipesu saab toimuda, sest kasu on vastastikune. Lääne poolele, sageli väiksele või keskmise suurusega veebisaidile, viidatakse Vene meedias, see suurendab külastajate arvu ja reklaamitulu. Vene pool omakorda saab kanali, mille kaudu jõuda lääne lugejateni, ja lääne kanalid, mida kasutada oma seisukohtade kinnistamiseks. ZeroHedge’i, Breitbart Newsi ja InfoWarsi kasutatakse selleks palju: otsing RT, Sputniku või Russia Insideri lehel annab vastuseks kümneid ja kümneid viiteid nende lugudele, mis omakorda suurendavad Venemaa kanalitele usaldusväärsust: mitte üksnes Venemaa kanalid ei kirjuta üht, teist ja kolmandat, vaid ka lääne meedia kinnitab neid lugusid.

Viited ZeroHedge’ile, Breitbartile, InfoWarsile ja Trunewsi raadiosaadetele ei anna ka objektiiv.ee lugejale põhjust arvata, et vahendatud teave või selle tonaalsus võib pärineda mujalt kui Ühendriikidest.

Vajadus kvaliteetse rahvuslik-konservatiivse kanali järele on Eestis olemas, selline kanal parandaks üldist arutelukvaliteeti. Objektiiv.ee kogub annetusi kanali jätkamiseks. Ehkki ma nende vaateid ei jaga, oleksin hea meelega nõus annetama, kui võiks olla kindel, et loobutakse nn alternatiivsetest kanalitest nagu Breitbart, InfoWars, Trunews ja ZeroHedge.

Uudistekanalid, mis ei anna teavet lugude autorite, toimetuse koosseisu, väljaande kontaktide ega lugude algallikate kohta, ei ole usaldusväärsed. Google, Facebook, Twitter saavad juhtida lugejate tähelepanu selliste kanalite anonüümsussoovile. See annab lugejale võimaluse valida, kas ta loeb anonüümsest allikast saadud uudist või mõnd sellist, mille taga seisab autor oma näo ja nimega.