13.04.2017
Sageli peetakse Facebookis või Twitteris toimuvat tõesemaks kui professionaalse ajakirjanduse poolt vahendatut. Jääb ju sotsiaalmeedias tunne, et arvamused, uudised ja hoiakud on pärit otse elust enesest, inimestelt endilt, ilma moonutava toimetamiseta.
Et tegemist on eksiarvamusega ja sotsiaalmeediat saab soovi korral edukalt manipuleerida ja kallutada, annab tunnistust aprilli alguses Buzzfeedis avaldatud artikkel.
Lugu keskendub USA presidendivalimiste ajal toimunud kampaaniale, mille taga väidetakse olevat kurikuulus „twitterimaag“ MicroChip. Artikkel ei avalikusta, kes täpselt selle varjunime all tegutseb, kümneid või isegi sadu kontosid haldab, päeva jooksul kuni 1000 algset tweeti postitab. Küll aga kirjeldatakse loos seda, kuidas ta Twitteris erinevaid abivahendeid kasutab.
Kõne all on automaatsed postituste jagamise, laikide kogumise ja gruppidega suhtlemise tööriistad, mille abil on ühel inimesel võimalik sõnumite levitamist mõjutada. Manipuleerimisel kasutatakse ära, et suhtluskeskkondade algoritmid püüavad tuvastada ja kaasa aidata oluliste teemade levikule, ent ei tee üldjuhul vahet, kas tegemist ongi inimeste jaoks olulise teemaga või laseb keegi seda taotluslikult nii paista.
Nii võimaldab tööriist nimega AddMeFast koguda laike ja jälgijaid ning ehitada üles tõhusa säutsude jagajate kogukonna. Erinevalt mõnest teisest abivahendist ei võimalda tööriist laike osta, vaid aitab neid vahetuse korras koguda. Süsteem toimib suurest põhimõttel „sina mulle, mina sulle ja kõigil on palju“. Jälgijate või laikijate suur arv muudab sind olulisemaks keskkonna algoritmi silmis, kes otsustab, millise sisu levikule kaasa aidata. Tihtipeale on aga enamus neist aktiivsetest “jälgijatest” libakontod või botid.
Teise tööriista, Twitter bot scriptiga, saab luua virtuaalse abilise, mis jälgib teatud märksõnadega tweete ja neid ise retweedib. Lisaks saab tööriistaga luua süsteemi, mis muudab automaatseks Twitteri kiirsõnumites suhtlemise. Üles saab ehitada libakontode võrgustiku, mille „kasutajad“ saavad iseseisvalt hakkama etteantud sõnumite retweetimisega ning aitavad tõhusalt kaasa manipulaatorile sobiva teema levikule.
Artiklis tuuakse näiteks konservatiiv Mike Cernovichi säuts, millest MicroChip genereeris Susan Rice vastase kampaania. Märksõna #SusanRice võimendati kiiresti ning see levis peagi 34 000 retweeti tunnis, jättes mulje eriti tähtsast ja rahvale korda minevast teemast. USA presidendikampaania ajal saavutas näiteks Bernie Sanders parematel hetkedel ligikaudu 2000 retweeti tunnis, Trump 729 ja Clinton 425.
MicroChip toimetas põhiliselt Twitteri keskkonnas, kus selliste tööriistade kasutamine on lihtsam. Aga sarnaseid abilisi tekib üha juurde ka teiste keskkondade jaoks.
Eestis on Twitteril umbes 150 000, Facebookil 600 000 kasutajat. Kas sotsiaalmeedia tahtlik mõjutamine võiks toimuda ka meil? Välistada seda ei saa ning mõne suure populaarsuse saanud teema puhul tasub küsida, kas selle taga pole mitte mõne meediamanipulaatori veebirobotid. Eelnev lühike kokkuvõte kinnitab, kuivõrd lihtsalt on võimalik mõjutada seda, mis sotsiaalmeedias inimestele oluline paistab.
Loe lisaks ka kõlakambriefektist, tendentsist kohata sotsiaalmeedias vaid enda maailmapildiga sobivaid teemasid.
Pildil kuvatõmmis Buzzfeedi lehelt.