Mida kirjutab teabeamet propagandast?

Teabeamet on Eesti riigiasutus, mis tegeleb välisluurega. Veebruaris ilmus ameti teine aastaraamat, mis annab avalikkusele ülevaate Eestit puudutavatest välisohtudest. Propastopi fookust, propagandat ja infosõda, puudutab raamatu 63-st leheküljest viis. Refereerime dokumendi sisu lühidalt neile, kes faili ise avada ei viitsi.

• Raamat tõdeb, et Venemaa on ainuke riik, mis Eesti-suunalise informatsioonilise mõjutamisega tegeleb. (Pane tähele, et meedias nii poppi sõna kui “infosõda” aastaraamatust ei leia).

• Tulenevalt Gerassimovi doktriinist on infosõda Venemaa käitumisviis, mida rakendatakse ka rahuajal. Tegemist on odava, sisse töötatud ja tõhusa võtete kogumiga. Mõjustamisega ei tegele üksnes armee ning eriteenistused, vaid kogu võimuaparaat koos Kremli mõju all oleva tava- ja sotsiaalmeediaga. Kasutatakse nii otsest propagandat kui varjatud meetodeid.

• Miks Venemaa infosõjaga tegeleb?  Euroopa Liidus soovitakse tekitada pingeid ja segadust, lootes nii otsuseid mõjutada. Sõjalisest vaatenurgast on sihiks saavutada strateegiline eelis, sundides vastast kahtlema, fakte kontrollima ja nii reageerimisega viivitama.

• Eesti ja Balti riikides on Venemaa infosõja sihte kaks. Soovitakse  pingestada suhteid põliselanike ja venekeelse kogukonna vahel, külvata umbusku Eesti riigi suhtes ja näidata Venemaad nende huvide eest seisjana. Lääneriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides püütakse tekitada Balti riikidele ebademokraatlike ning probleemsete partnerite kuvandit, nõrgendades suhteid liitlastega ja vähendades rahvusvahelist rolli Venemaa-poliitika kujundamisel. (Loe ka seotud postitusi: esimene ja teine)

• Teemad, mida Venemaa Eestiga seoses rõhutab, on sihile vastavalt valitud: venekeelsete elanike tagakiusamine, natsismi soosimine, ajaloo ümberkirjutamise katsed. Uueks teemaks on NATO liitlasvägedega seonduv, Balti riike kujutatakse sõjakatena. Teisalt näidatakse neid riike ajalooliste komplekside käes vaevlevate mõttetute väikeriikidena, kelle õhutatav sõjapaanika ei lase suurriikidel kompromissile jõuda.

• Konkreetse mõjutustegevuse tööriistana esitleb aastaraamat Vene Balti Uuringute Assotsiatsiooni (VBUA), teadusühenduse maski taga tegutsevat mõjutusorganisatsiooni. (Loe ka seotud Propastopi postitust)

• Seoses EL eesistumise, NATO liitlasvägede saabumise ja õppustega “Zapad-2017” ennustab Teabeamet tänavu Eestiga seotud mõjutustegevuste  kasvu.

Mõjutustegevuse võtetest puudutab  aastaraamat veel Venemaa toetust traditsiooniliste väärtuste kaitsjatele, äärmuslastele ja populistidele Euroopas. Eestiga seoseid ei looda, piirdutakse Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola näidetega. Dokumendis on ka küberohtusid käsitlev peatükk.

Propastop hindab, et teabeamet on pidanud esimeses aastaraamatus antud lubadust infosõjale rohkem tähelepanu pöörata. Ehkki blogi lugejale on kirja pandu juba ammu tuttav, on hea, et teema erinevatest allikatest üha uuesti kinnitust leiab. Ootame järgmise aasta väljaandest lisaks üldsõnalisele taustu selgitavale jutule rohkem konkreetseid Eestiga seotud juhtumeid ja näiteid.

Pildil teabeameti juht Mikk Marran. Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix