Käitumisjuhis propagandakanaliga suhtlemisel

02.03.2017

Propastopi huvisfääri jääb veebruarikuine skandaal keskerakondlasest haridus- ja teadusministri Mailis Repsi Sputnikule antud intervjuude ümber, mille tõi avalikkuse ette Postimees.

Juhtumi esimeses vaatuses asetas Reps süü propagandakanalile, väites, et tema pole intervjuud andnud ja toodud tsitaadid on fabritseeritud. Teises vaatuses esitas aga Sputnik materjali, mis tõestas, et Reps on siiski intervjuu ja oma sõnade taga. Nüüd seletas Reps toimunut unustamisega. Postimees tegi juhtumist järelduse, et Reps on teadlikult kasutanud propagandakanalit oma sõnumi edastamiseks venekeelsele valijarühmale, andes edasi mõtteid, mida eestikeelsele auditooriumile öelda ei saa.

Propastopile meenusid kaks juhtumit, kus intervjuud kremlimeelsetele kanalitele on viinud soovimatute tagajärgedeni.

ETV+ peatoimetaja Darja Saare intervjuu 2015. aastast jättis uuest telekanalist mulje  kui riigitruust suuvoodrist. Propastopi meelest on juhtum seletatav intervjueeritava kogenematusega otse-eetris suhtlemisel, halva ettevalmistuse ja naiivsusega. Oli ette teada, et idanaabri propagandameedia soovib ETV+i diskrediteerida, sellest hoolimata anti kanalile intervjuu.

Hiljutises Anastasia juhtumis esitas propagandakanal aga töövaidlust keelelise diskrimineerimisena. Ka siin on tegemist intervjueeritava kogenematusega meediaga suhtlemisel. Tunnustuseks tuleb öelda, et kallutatud loo avalikustamise järel pöördus allikas ise venekeelse Postimehe poole ja lasi vale ümber lükata.

reeglidToome siinkohal ära käitumisjuhised propagandakanalitega suhtlemisel, mis sobivad nii poliitikutele, ametiisikutele kui tavainimestele:

• Propagandakanalitega suhtlemisest tuleks loobuda. Sellised kanalid tavatsevad usutletava sõnad asetada konteksti, mis sobib nende kallutatud käsitlusega. Intervjueeritava algsed kavatsused ei määra tihti mingit rolli. Mis kanaleid vältida? Propagandameedia loetelu leiad siit.

• Kui mingil põhjusel suhtlemine siiski toimub, väldi intervjuud telekaameratele. Kuigi kaamera ees öeldu näib vahetuna, on tegemist kogenematule inimesele kõige raskema žanriga. Elavas salvestuses on keeruline kontrollida oma sõnu, mitteverbaalseid väljendusvahendeid, taustu ja konteksti. Kirjaliku intervjuu korral on vastuseid palju lihtsam läbi mõelda, samuti jääb intervjueeritavale endale ka vastustest jälg, mida vajadusel tõestusmaterjalina kasutada.

• Võimaluse korral salvesta ka ise intervjuu, kasvõi diktofonis. Nii on sul olemas tõestusmaterjal juhuks, kui sinu sõnu väänama ja ringi monteerima hakatakse.

• Küsi kindlasti ajakirjanikult täisnimi, ametikoht, kontaktid, samuti meediakanali nimi. See lihtne reegel kipub paljudel ununema ka tavalise intervjuu andmise korral.

wanted• Nõua enne loo avaldamist selle üle vaatamist ning keela selgesõnaliselt selle avalikustamine, kui sa pole saanud avalikustatava materjaliga tutvuda. Pea meeles, et kõik sellised kokkulepped tuleb teha enne intervjuu-sooviga nõustumist. Hiljem on antud intervjuu juba ajakirjaniku oma ja ta ei pea lisatingimustega arvestama. Lisaks arvesta, et propagandakanalite töötajad ei pruugi järgida hea ajakirjanduse tavasid ega kokkulepetest kinni pidada.

• Kui avastad, et sinu sõnu on väänatud, pöördu kohe teiste meediakanalite poole ja lase neil propagandavale avalikustada ning ümber lükata. Tõe jalule seadmiseks sobib ka Propastop, selleks saada teade propagandajuhtumist meie vihjevormile.

Piltidel repro 1932. aasta käitumisõpikust “Moodsa elu leksikon” ja propagandaplakat teise maailmasõja perioodist (foto HeadOvMetal/Flickr/CC).

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter