Kuidas naaber meedias paistab?

09.02.2017

Propastopile on Eesti meediat jälgides jäänud mulje, et Venemaast kirjutatakse märksa rohkem kui teistest naabritest. Samuti tundub, et idapoolse naabri kohta ilmub rohkelt just negatiivse tooniga artikleid.  Kas tegemist on propagandateemadega tegelemisest tekkinud valemuljega või on sellel hinnangul tõsi taga? Teada saamiseks tegime väikese uuringu.

Vaatlesime kahe nädal jooksul (12.-18. detsembril 2016 ning 16.-24. jaanuaril 2017) sõna “Venemaa” esinemist eestikeelse trükimeedia ning peamiste uudisportaalide pealkirjades. Lugesime kokku kajastuste arvu ning püüdsime hinnata, kas uudised on neutraalse, positiivse või negatiivse alatooniga.

Mis selgus?

Venemaa saab naabritest kõige enam tähelepanu

Uuringu perioodil pääses idapoolne naaber pealkirjadesse ligi kaks korda rohkem kui teisele kohale tulnud Soome. Sageduselt kolmandana käsitlevad uudised Rootsit ning naabritest kõige vähem jagub ajakirjanduse tähelepanu Lätile.

Naabrite kajastus

Venemaa paistab silma positiivsete uudiste puudumisega

Uudisele hinnangu andmine on suhteliselt keeruline töö, milles iga teksti tuleb eraldi vaagida ja konteksti seada. Eesti meedia üldine hoiak Venemaa suhtes tundub pigem kriitiline, seetõttu olime uudise negatiivseks sildistamisega tagasihoidlikud ja otsisime igas loos eelkõige positiivset alget.

Tavaliselt on uudiste hulgas kõige rohkem neutraalseid uudiseid, mis ei käsitle ainest otseselt hinnangulise tooniga. Nii on see ka Venemaa puhul, kus suurem hulk  vaadeldud uudiseid jääb just sellesse lahtrisse.

Ent teisel kohal on Venemaa puhul negatiivsed uudised. Selliselt leiavad käsitlemist peamiselt kaitseteemat, küberturvalisust, Krimmi, naaberriigi seadusandlust puudutavad uudised. Detsembris sai palju negatiivse märgiga kajastusi ka riiklik dopingusaaga ja USA valimistesse sekkumine.

Kõige rohkem torkab uuringust silma positiivsete uudiste puudumine Venemaa kohta. Mõlemal nädalal kokku loetud 332 pealkirjast hulgast olid vaid seitse sellised, mis suure naabri tegemistes midagi head leidsid. Positiivsed lood olid seotud suhete paranemisega Jaapaniga, majanduse olukorra paranemise ja spordivõitudega. Ehk siis kui Venemaal isegi midagi positiivset toimub, siis Eesti meediasse see eriti ei jõua.

Venemaa tonaalsus

Kokkuvõttes võib öelda, et algne mulje Venemaa kuvandist Eesti meedias peab paika. Idanaaber on teistest rohkem Eesti ajakirjanduse huviorbiidis, kuid positiivseid lugusid selle riigi kohta meieni eriti ei jõua.

Graafika: Propastop

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter