Propagandavale: eestlaste sihikul on Venemaa tuumajaam

30.01.2017

Tuumajaam 2“Leningradi tuumajaam on saanud eestlaste sihtmärgiks”.  Just nii on pealkirjastanud 17. jaanuaril ilmunud loo Venemaa veebiväljaanne Svobodnaja Pressa (ek Vaba Ajakirjandus).

Artikli sisuks on ajakirjanik Ljudmilla Nikolajeva intervjuu Venemaa Balti uuringute keskuse juhi Nikolai Meževitšiga. Suurem osa usutlusest ei puuduta tuumaohtusid, vaid käsitleb julgeolekuolukorda Balti riikides laiemalt. Värvikas pealkiri artiklile on leitud ühest paarirealisest lõigust, mis muu artikliga nõrgalt seotud.

Meževitš tsiteerib selles lõigus kedagi Eesti eksperti, kes olevat hiljuti väitnud, nagu võivat “me Venemaa argessiivsete sammude korral rivist välja viia Venemaaa tuumajaamade ohutussüsteemid”. Eksperdi sõnadest teeb Meževitš ise järelduse, et märklauaks on nimelt Eesti piiri lähedal asuv Leningradi  ehk Sosnovõi Bori tuumajaam.

Tuumajaam 3Propastopi meelest on tegemist propagandistliku vale ja nimme pahatahtlikult sõnastatud väitega, millel pole tõepõhja:

  • Intervjueeritav viitab nimetule Eesti eksperdile viisil, et tema sõnu ei saa kontrollida. Loost ei selgu kõnealuse eksperdi nimi, tsitaadi algupära ega kontekst. Ähmaseks jääb seegi, kes on tsitaadis viidatud “meie”. Viisime äbi veebiotsingu võimalike märksõnadele toetudes, kuid ei leidnud ühtegi vastet. Seega peame tsitaati fabritseerituks. Vaata postituse lõpust ühte võimalikku artiklit, millele propagandavale võib toetuda.
  • Järelduse, et väide käib just Eesti piiri ääres olevate tuumajaamade kohta, teeb meelevaldselt intervjueeritav ise.
  • Skandaalimaiguline pealkiri toetub seega fabritseeritud tsitaadile ja meelevaldsele järeldusele. Nii kaaluka väite jaoks jääb sellest väheks ja nii nimetame pealkirja ühemõtteliselt propagandavaleks.
  • Ka terve mõistuse koha pealt ei tundu naabruses asuva tuumajaama ründamine ja uue Tšernobõliga riskimine hea ideena. Tabaks selline katastroof sama hästi ka ründajat ennast.

Õnneks võib öelda, et kõnealusel propagandavalel ei ole olnud erilist levi. Avaldamise päeval on lugu viidanud veel mõned Venemaa veebsaidid ja blogid. Laiemat levi teistesse kanalitesse, samuti mujale kui venekeelsesse meediasse, pole toimunud.

Propastop on selliste esmapilgul tühiste, kuid potentsiaalselt ohtlike propagandalugude suhtes jätkuvalt valvel. Mehhanism, kus teisejärgulistel veebisaitidel avalikustatud propagandavale võimendatakse risti-rästi viidetega tõena näivaks “alternatiivseks faktiks”, on tavaline infosõja võte. Näiteks sobib ühedollarilise sõjalaeva juhtum.

Postitust täiendatud 8. veebruaril 2017

On võimalik, et propagandavale algpunktiks on venekeelse Postimehe intervjuu Michael Lambertiga, Prantsuse päritolu “pehme jõu” eksperdiga. Intervjuus esitab Lambert arvamuse, et Eestil on mõttetu võistelda Venemaaga tavarelvastuses, küll aga saaks arendada küberrelvi, rünnates kriisi korral idanaabri pangasüsteeme või tuumaelektrijaamu. Propagandasait Baltnews on Lamberti intervjuu mõtte väänanud uudise pealkirjaks, mis teatab, et Prantsuse ekspert soovitab Eestil võtta kübersihikule Venemaa tuumajaamad. Siit omakorda jõuab meem tuumajaamade ründamisest Meževitši usutlusse ja Svobodnaja Pressa pealkirja, iga viitamisega üha propagandistlikku värvikust kogudes ja algsest mõttest eemaldudes.

Piltidel:

Kuvatõmmis loo aluseks olevast artiklist.

Leningradi tuumajaam. Foto: RIA Novosti / Alexey Danichev /Wikipedia / CC

Avalehe pilt: Nicolas Raymond / Flickr / CC

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter