Lisa juhtum

09.01.2017

protestAasta tagasi, 11. jaanuaril 2016 leidis Saksamaal aset juhtum, millest sai kiiresti Venemaa propagandategevuse õpikunäide. “Lisa case” on silmi avav juhtum, mis väidetavalt esimest korda näitas Venemaa otsest tegevust Saksamaa sisepoliitikasse sekkumisel ning Euroopa Liidu ühtsuse lõhestamisel.

Juhtum leidis aset 11. jaanuaril, mõned päevad pärast aastavahetuse ööl Kölnis toimunud seksuaalrünnakuid, kui 13-aastane Saksamaal elav vene päritolu Lisa F. ei jõudnud koolist koju.

Lisa ilmus välja 30 tundi hiljem ning väitis politseile, et pagulase välimusega mehed röövis ta ning vägistasid ja peksid teda ühes Ida-Saksamaa korteris.

Uudis hakkas levima ja kogus hoogu nii sotsiaalmeedias kui ka Venemaa telekanalites, mis omakorda lisas teemale energiat ning tõi lõpuks tänavatele sajad protesteerijad, kes nõudsid Saksamaa pagulaspoliitika ümbervaatamist. Kogu teema eskaleerimises mängis kandvat osa Venemaa propagandateenistus ning Saksamaa parempoolsed, kes kasutasid juhtumit edukalt oma poliitika edendamisel.

Kuigi Saksamaa politsei lükkas Lisa väited peagi ümber ei pidurdanud see juhtumi ümber toimuvat.

26. jaanuaril võttis juhtunu teemal sõna Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kes kirjeldas juhtumit ning ütles, et ilmselgelt 13-aastane tüdruk ei kadunud vabatahtlikult 30 tunniks ning et Saksamaa võimud üritavad juhtunut varjata ja kinni mätsida. Samuti avaldas Lavrov lootust, et Saksamaa ei ürita migratsiooniprobleeme “üle värvida” poliitkorrektsusega.

Lavrovi väljaütlemistele reageeris Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, kes ütlesmuu hulgas, et pole mingit põhjust ega õigustust kasutada 13-aastast tüdrukut Venemaa poliitilises propagandas.

29. jaanuaril teatas prokuratuur, et tüdruku väited ei osutunud tõeseks ning ta oli vabatahtlikult olnud vahekorras oma 19-aastase sõbraga. Samuti oli selgeks saanud, et Lisa ei läinud “kadumise päeval koju” koolis tekkinud probleemide pärast.

Sündmus, mis tegelikult ei toimunud sai aluseks Venemaa propagandarünnakule, Saksamaa parempoolsete ja vene keelt kõnelevate sisserändajate protestilainele ning lõpuks ka kahe riigi diplomaatilisele vastasseisule.

Foto: Lap Fung Chan/Flickr/CC