Sõjahüsteeria kui moesõna

17.11.2016

Meedia mõjutab meie maailmapilti nii sellega, mida käsitletakse, kui ka sellega, kuidas seda tehakse. Üheks sõnaks, mis on määranud meie ettekujutust toimuvast sel aastal, on “sõjahüsteeria”. Propastopile torkas silma selle väljendi intensiivne kasutamine suvel ja sügisel, allpool mõned prominentsemad näited:

husteeria-kuvatommised– Mais pealkirjastab Postimees uudise droonivideost “kirgikütva sõjahüsteeriana”, h-sõna kasutab Mart Raudsaar oma artikli pealkirjas

– Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps toob sõna esile oma kõnes juunis

– Repsi mõtteid kommenteerinud Postimehe toimetaja Marti Aaviku loo pealkirjas juulis

– oktoobris ERRis saate Välisilm teemapüstituses ja Erkki Bahovski artikli pealkirjas

– novembris Argo Ideoni loo pealkirjas Maalehes

Kui alguses kasutasid “sõjahüsteeriat” rohkem inimesed, kelle meelest sõjateemaga liialdatakse, siis nüüd on väljend ka nende sõnavaras, kes peavad teemast rääkimist vajalikuks. Võib öelda, et  sõnast on tänaseks saanud püsitegelane igas tekstis, mis käsitleb kaitsevaldkonna teemasid, ning loob oma emotsionaalse hinnangulisusega negatiivse fooni kõigele, mis valdkonna kohta kirjutatakse.

Kutsume üles toimetajaid ja arvajaid “sõjahüsteeria” kasutamist lõpetama – asendama seda sünonüümide, värskemate või sisult selgemate väljenditega. Et see on võimalik, tõestab Urmas Sutropi artikkel Delfis.

Piltidel kuvatõmmised postituses viidatud artiklitest. Avalehe foto: romana klee/Flickr/CC

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter